Käesoleva ülesande eesmärgiks on tutvuda temaatilise inglise keelse kirjandusega ning sellele tuginedes analüüsida multimeedia loomist ja meediakasvatuse võimalusi alushariduses.
Tutvusin kõigi kolme väljapakutud inglise keelse materjaliga, kuid kõige enam kõnetas mind peatükk raamatust nimega "Media literacy in schools: Practise, production and progression", mille peatükis " Animation, moving image literacy and creativity" oli kirjeldatud väga põhjalikult kahe animatsiooni loomise protsessi, "Punamütsike" ja "Lend vabadusse". Esimeses loos olid põhitegelasteks 7-9 aastased koolilapsed ning kasutati ümarnukk animatsiooni. Teine film oli aga hoopis pikaajalisem projekt, mis vältas üle 5 aasta ning seal olid osalisteks 10-11 aastased lapsed, keda toetasid/juhendasid erinevate etapilõikude professionaalid. Projekt kulmineerus võimalusega lastel oma tehtud tööd vaadata kinolinalt.
1. Kuidas rakendada animatsiooni loomist õppeprotsessi? Milliseid lõimingu võimalusi see pakub?
Animatsiooni loomisel on võimalik kasutada väga mitmekülgset erinevate ainevaldkondade lõimimist. Näiteks keel ja kõne ( võttes animatsiooni aluseks mõne tuntud muinasjutu või muudmoodi lastele tuttava loo), matemaatika ( loendades, rühmitades dekoratsioone ja tegelasi), muusika (valides animatsioonile helilist tausta), kunst ( voolides, lõigates, rebides, joonistades, värvides tegelasi). Animatsiooni tegemisega saab hakkama iga õpetaja ning alustuseks ei vaja see ka väga spetsiifilisi töövahendeid. Pigem peab õpetaja leidma aja ja tegema ära selleks eeltöö, mis on ehk kõige mahukam osa projektist.
2. Millised oskused, teadmised ja hoiakud kujunevad lastel animatsiooni loomise käigus?
Kindlasti kujuneb lapsel animatsiooni loomise käigus arusaam millegi reaalse loomisest üldse. Planeerimise oskus, kannatlikkus, kindlameelsus alustatu lõpule viia. Osata teha kaaslastega koostööd ning teistega arvestada. Lisaks veel animatsiooni loomisele spetsiifilised oskused/kogemused nagu näiteks tarkvara tundmaõppimisest, kaamera käsitlemisest, skriptimine, helitöö ja toimetamine. Kogu protsess annab lapsele positiivse tunde, et ta on osa millestki põnevast ja suurest ning vaeva nähes võib olla tulemus väga tore.
3. Miks rakendada sisuloomet ja meediakasvatust alushariduses?
See paneb liikuma laste fantaasia ja loovuse ning annab kõik eelmises küsimuses väljatoodud oskused, teadmised ja positiivse hoiaku, millegi ise oma kätega loodu suhtes. Lapsed oskavad rõõmu tunda tehtust ning ka hinnata rohkem teiste tehtut. Lapsed peavad sisu luues lahendama mitmeid erinevad ette tulevaid probleeme ning probleemide lahendamise oskus on lapsele väga oluline oskus. Käesoleval sajandil ei saa me üle ega ümber digivahenditest, lapsed tarbivad meediast pakutavat sisu juba maast madalast ning mida varem hakata lastega meediakasvatuse ja ise millegi valmistamise teemal tegelema, seda tõenäolisem on see, et lastest kasvavad arukad, laiema silmaringi ja oskuste pagasiga meediatarbijad tulevikus.
Kasutatud allikad
Burn, A. & Durran, J. (2007). Media literacy in schools: Practice, production and progression London: SAGE Publications Ltd, Chapter 3 Animation, moving image literacy and creativity (pp 43-63). Loetud aadressil https://drive.google.com/drive/u/1/folders/1fI-6xeWhMsGpt6njvc_PlItBvvSEA2YW
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar