I iseseisev töö- Akadeemiline postitus.

Akadeemiline postitus teemal mis on juhtimine ning miks on õpetajal, kes töötab haridustehnoloogina või täidab haridustehnoloogi ülesandeid vajalik teada kuidas lasteasutust juhitakse ning üldiseid juhtimise põhimõtteid? Kuidas algteadmised juhtimisest aitavad haridustehnoloogi tema töös?

Mõistele “juhtimine” leidub erinevaid definitsioone, näiteks eesti keele seletav sõnaraamat (2009) internetiversioonis kirjeldatakse juhtimist kui korraldamist, majandamist, konkreetse tegevuse läbiviimist turundusvaldkonnas, aga ka tegevusalade kompleksi, mis tagab ettevõtte kohanemise turuoludega (Eesti keele seletav…, 2009).  Juhtimine on kestev protsess, milles juht suunab ja mõjutab inimesi ning nendele antud ülesandeid, eesmärgiga juhtida inimressurssi saavutamaks organisatsiooni siseselt kavandatud eesmärke. Juhtimine koosneb erinevatest osadest, milleks on planeerimine, organiseerimine, juhendamine ja kontrollimine (Oha, 2014).

Minule seostub juhtimine millegi eestvedamisega, inimesega, kes ei karda muudatusi ning oskab motiveerida ja kaasata koostööle end ümbritsevad kaastöötajad. Sellise juhina näen mina meie lasteaia direktorit, kus ma töötan. Ta on ise väga aldis uuendustele, uurib, kuidas toimub elu lasteaias nii eesti kui ka põhjamaade pinnal. Pakub välja erinevaid võimalusi parendusteks põhjendades uuenduste vajalikkust ning nii raske kui ka poleks saada vanema generatsiooni kaastöötajaid koostööle, siis õnnestub see tal hästi. Erinevate inimtüüpidega suhtlemisoskus on see, mida minul on vaja õppida ja end sel alal täiendada.  Kollektiivides on teadupärast koos väga erinevad inimtüübid ning oskus valida parim võimalik suhtlusstiil just konkreetset tüüpi inimestega, tagab mulle kui juhile edu. Kuid olen oma töökarjääri jooksul näinud ka juhte, kes on väga autoritaarsed. Juhi arvamus ja tõekspidamised, mis on õiged ning isegi kui töötajalt arvamust küsiti, siis seda tegelikult arvesse ei võetud, sest tulemused (müüginumbrid) olid vaja saavutada. Pidev surve ja stressi tekitamine ei mõjunud mitte kuidagi koostöist õhkkonda soosivalt. Tundsin puudust juhi kohalolust just vaimses mõttes, mitte ainult ülevalt allapoole tuleva käsuliini korraldustest ja eesmärkidest, millest jääb motiveerivaks ning lahtimõtestatud tegevuseks väga väheseks.

Ka haridustehnoloog või õpetaja, kes täidab haridustehnoloogi ülesandeid peaks omama teadmisi üldistest juhtimise põhimõtetest ning sellest, kuidas lasteasutust juhitakse, sest haridustehnoloog on oma valdkonna juht, eestvedaja, uuenduste tooja, koordineerija, nõustaja ning vastutaja konkreetse valdkonna  arengu eest organisatsioonis.  Juht omab ettevõtte juhtimises väga olulist rolli. Ta seab eesmärke, tunnustab, vastutab, toetab ja korraldab koostööd. Heaks juhiks kujunemisel on eelduseks nii juhtimisteooria kui ka praktikate hea tundmine ja pidev kasutamine enda organisatsioonis. Saavutamaks organisatsioonis püstitatud eesmärke, peab juht olema samavõrd hea juht, kui ka liider (Oha, 2014).

            Klassikaliselt peetakse juhi peamiseks eesmärgiks administreerimist ning selle käigus ressursside haldamist ning eesmärkide ja plaanide täitmise kontrollimist. Juhi kolmeks peamiseks ülesandeks organisatsiooni ülesannete täitmine või eesmärkide saavutamine, töötaja toetamine tulemuste saavutamisel ning sotsiaalsete kohustustega tegelemine. Kõigi nende kolme eelmainitud ülesande täitmiseks peab juht seadma eesmärgid, organiseerima, motiveerima ning arendama töötajaid (Vapper, 2017). 

Haridustehnoloog ei ole lasteaias pelgalt kolleegide juhendaja/õpetaja vaid suuremas plaanis on kogu lasteaia infotehnoloogilise suuna juht. Haridustehnoloogilise valdkonna arendamine organisatsioonis sõltub juhtkonnast ja organisatsiooni tööefektiivsusest. Juhtimise põhimõtete tundmine annab haridustehnoloogile oskuse mõista paremini omaenda juhti ning teada, kuidas oma tegevusega kasulik olla näiteks õpetajate koolituste planeerimisel, vajalike IKT vahendite leidmisel läbi projektide ja erinevate toetajate. Nii tehnoloogiliste vahndite kui ka koolituste planeerimisel on oluline haridustehnoloogil olla kursis asutuse majanduslike võimalustega ning sellega kuidas lasteaias ressursside sh. Materiaalsete ressursside suunamine toimub. Organisatsioonis kasutusel olevate juhtimispraktikate tundmine annab haridustehnoloogile võimaluse kujundada välja oma juhtimisstiil, mis ideaalis võiksid kattuda juba praktiseeritavaga, et seeläbi tagada jätkusuutlik eesmärkide saavutamine. Sarnaselt organisatsiooni juhile mõtestab ja järgib ta juhtimise nelja põhifunktsiooni ning planeerib IKT vahendite rakendamist õppeprotsessis, organiseerib vahendid ning kaardistab vajadused ja koolitused pedagoogidele. Haridustehnoloogi kompetents peab olema laiahaardeline ning kooskõlas haridustehnoloogi ametijuhendile, mis annaks ka ametikohal töötavale inimesele konkreetsust tema tööülesannetes, kohustustes, õigustest ning ka vastutuse piirides.

 

 Allikad

Eesti keele seletav sõnaraamat. (2009). http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=juhtimine&F=M

Oha, L. (2014). Juhtimisstiili ja eestvedamise mõju töömotivatsioonile raamatupidamisteenuseid pakkuvates ettevõtetes. [Magistritöö]. Tartu: Eesti Maaülikool.
http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1900/Liisi_Oha_MA2014.pdf?sequence=2

Vapper, K. (2017). Juhtimise ja eestvedamise mõju organisatsiooni infokultuurile keskkonnaministeeriumi näitel. [Magistritöö].  Tallinn: Tallinna Ülikool.

https://drive.google.com/file/d/1QSvjk0VpvJ0r3FuaA7CWPpDC7XTr-n2E/view