Õppimine ja õpetamine. Mina õppijana ning minu ootused ja soovid.

Käesolevas kirjutises mõtisklen, küsimustele vastates, teemal " Õppimine ja õpetamine. Mina õppijana ning minu ootused ja soovid."

1. Mida tähendavad Sinu jaoks mõisted "õppimine" ja "õpetamine"

Öeldakse, et " inimene õpib kogu elu" ehk siis peetakse silmas elukestvat õppimist kui põhieeldust infoühiskonnas toimetulekuks. Ühest küljest võib ju õppimiseks pidada iga uut kogemust, millede  võrra me päevast päeva rikkamaks saame, kuid samas seostub paljudele õppimisega just kool ja seal aset leidev tegevus. Õpetamine on oma teadmiste ja oskuste edasi andmine teistele inimestele. Kooli kontekstis siis õpetajalt õpilasele. 

2. Kuidas toimub õppimine? Kuidas toimub õpetamine?

Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et üht kindlat ja kõigile sobivat viisi õppimiseks ei ole, igaüks õpib omamoodi ja just talle sobival moel. On inimesi, kellele jääb õpitu hästi meelde ise materjali lugedes ehk ta kasutab oma nägemismälu. Teisel inimesel on aga lihtsam õppida valjusti, oma häält kuulates või isegi veel parem, kui teised ette loevad ehk siinkohal kasutatakse  kuulmismälu. Viimane kehtib isiklikult ka minu enda kohta. Üpris tihti olen õppides avastanud end valjusti teksti lugemas ning õppimiseks vajan ma täielikult vaikset ruumi, kuna kõrvalised hääled segavad palju. Kolmandale inimesele võib juhtuda, et jääb kõige paremini uus õpitu meelde läbi kirjutamise teel ehk ta kasutab oma liigutusmälu. 

Õppimine ja õpetamine käivad käsikäes, küll aga on õpetamise eelduseks erinevad teadmised pedagoogikast. Õpetaja peab oskama hinnata ja arvesse võtta õpilase arengut ning kasutama indiviidikeskset lähenemist. 

3. Kuidas mõjutab õppejõud/õpetaja õppimist?

Õpetaja võib mõjutada õppimist nii innustavalt kui ka pärssivalt. Kui õpetaja on loonud nn. usaldusväärse õhkkonna on õppija valmis kaasa mõtlema ja tegutsema. Kui õpetaja ei suuda ega oska õpilastega arvestada, näib külm ja paindumatu, mõjub see õppimist pärssivalt.

4. Kuidas mõistad üliõpilase staatust?

Minu jaoks on üliõpilane tavaline inimene, nagu iga teinegi. Küll aga selle erinevusega, et tudeng on võtnud endale vabatahtlikult kohustuse väljavalitud erialal maksimaalselt pingutada, olla motiveeritud ja edukas õppija ning tulevikus konkurentsivõimeline tööturul. 

5. Millised omadused, hoiakud ja õpistrateegiad peavad üliõpilasel olema?

Üks edukas üliõpilane peaks kindlasti enda jaoks lahti mõtestama milleks on ta ülikooli tulnud, olema kohusetundlik, õpihimuline, avatud suhtleja ning võtma endale eesmärgiks esitada kõik antud tööd tähtaegselt.

6. Mida tähendab Sulle üliõpilaseks olemine?

Mulle tähendab üliõpilaseks olemine eelkõige uut eluetappi minu elus. Jõuan ringiga tagasi oma südamelähedase eriala juurde, millega alustasin 12 aastat tagasi. Kindlasti saab tudengiks olemise aeg olema omajagu stressirohke, aga ka põnev ja väljakutseid pakkuv.

7. Millised on Sinu ootused õppejõududele?

Õppejõududelt ootan ma avatud ja õpilasega arvestavat suhtumist. Mulle meeldiks, kui õppejõud kaasaks õpilasi rohkem diskussioonidesse ning suunaks kriitilisemalt mõtlema. Samuti on oluline minu jaoks tagasiside tehtud iseseisvatele töödele.

8. Kuidas mõistad ülikoolis õppimist?

Ülikoolis õppimine ei ole kerge, sessioonõppes on iseseisva töö maht päris suur ning töö ja pere kõrvalt õppimiseks aega planeerides tuleb kohati üpris kriitiliselt prioriteedid üle vaadata. Sellegi poolest on ülikoolis õppimine parim võimalus saada suurepärased teadmised ja oskused, et valitud erialal olla kompetentne ja edukas.

9. Millised on Sinu jaoks õppimist toetavad ja takistavad tegurid?

Minu jaoks on õppimist toetavad tegurid just positiivsed emotsioonid nt  uudishimu, avatud suhtlemine teiste üliõpilastega ning julgus küsida vajadusel abi.  Õppimist takistavateks teguriteks võivad olla sessioonõppes õppematerjalide maht ning oht sattuda töö ja pereelu kõrvalt ajahätta.  Viimasel juhul tuleks appi võtta aja planeerimiseks kalender, kuhu saab märkida ära kõik iseseisvad tööd ning muu oluline kooliga seonduv.

Kõige parem juhendaja on inimesele tema ise. 

Turvaline ja tark tehnoloogia kasutamine

Mõeldes ajale, kui mina veel lasteaialaps olin, on tänapäeva elu sellest paljugi erinev, siis ei olnud arvuteid,tahvelarvuteid ega nutitelefone. Mängiti peamiselt õues teiste lastega koos. Ajad  on muutunud ning lastel on raskusi koos mängimisega ja millegi loova välja mõtlemisega. Laps soovib lihtsat meelelahutust, et pidevalt midagi põnevat ja värvilist tema silmade ees jookseks ning et täiskasvanu oskaks erinevaid tegevusi lapse eest väljamõelda. Seevastu aga oskab iga väike laps justkui iseenesest kasutada vanemate telefone ja mängida tahvlites mänge.  Tehnoloogia on paratamatult saanud suureks osaks laste elust ning ma julgen öelda, et paljud lapsed teavad tehnoloogiast rohkem kui nii mõnigi täiskasvanu. 

Nii nagu igal mündil on kaks külge, on seda ka tehnoloogia kasutamisel. Nagu me teame on loodud laste arengu ja õppe-eesmärgil erinevaid suurepäraseid internetikeskkondi, milles saavad lapsed harjutada tähtede tundmist, sõnade moodustamist, arvude maailma, joonistamist jne. Minule väga südamelähedane keskkond on just eel- ja algkooli lastele mõeldud õppemängud MukiMuri  internetilehel.  Sarnaseid internetikeskkondi on loodud veel teisigi. Samuti saavad lapsed erinevate mängude kaudu olla oma fantaasiamaailmas ja seeläbi kogeda erinevaid rolle ja situatsioone.

Mündi teisel küljel kaasneb aga ka mitmeid erinevaid ohte. Üheks oluliseks ohuks on kindlasti lapse tervis. Pideva allapoole suunatud vaatamise tagajärjeks võib olla pinges kaelalihased ja  nö. nutikael, kurnatud ja haiged silmad ning vähene füüsiline aktiivsus. Oht, et laps ei huvitugi millestki reaalsest ning kuna tema ümber on koguaeg nutiseadmed, siis on virtuaalmaailma sõltuvus kerge tekkima. Samuti on ohuks erinevad leheküljed või videod, sest kõik,mis internetis ringleb ei ole mõeldud laste silmadele. Kindlasti peab jälgima ka laste endi turvalisust, kuna internetis liigub ringi erinevate kavatsustega inimesi ning iial ei tea, kellega laps suhtlema juhtub. 
Seega on väga tähtis roll täiskasvanud inimesel, eriti lapsevanemal, hoida silm peal ja jälgida tähelepanelikult, millega internetis tegeletakse.

Kuigi eelkooliealised lapsed kasutavad tehnoloogilisi  vahendeid peamiselt kodus, saab siiski  ka õpetaja suunata lapsi antud teemal. Õpetada lastele turvalist interneti kasutust, rääkida lastele, et enda andmeid ei tohi nemad internetis kuskile sisestada ega jagada informatsiooni oma pere ja enda kohta võõrastele inimestele. Õpetaja saab tutvustada erinevaid lastele suunatud õpikeskkondi ja võimalusi kuidas saab internetis õppida. 

Oluliseks teguriks on muidugi täiskasvanu sh ka õpetaja enda oskused ja teadmised.
Väga hea võimalus selleks on internetilehekülg www.targaltinternetis.ee.  Seal on juhendeid nii lapsele, noorele, lapsevanemale kui ka õpetajale. 

Siinkohal tooksin välja minu jaoks olulised  soovitused lapsevanemale.

1. Pidage meeles, et see, mida olete õpetanud lapsele heaks inimeseks olemisest, kehtib ka digitaalses maailmas
2. Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad
3. Oskus ise digimaailmas hakkama saada on hädavajalik ja eeldab õppimist
4. Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks
5. Leppige lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamises ning jälgige ka nende mõlemapoolset täitmist
6. Tegutsege lapsega koos ka digitaalmaailmas
7. Olge ka ise sotsiaalmeedias pädev
8. Olge oma lapsega seotud sotsiaalmeedias, kuid austage tema privaatsust ka seal
9. Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma
10. Pidage alati meeles, et arvuti ega nutivahend ei asenda lapsevanemat.

Samal internetileheküljel leidub ka lastele kergesti arusaadavat, piltidega illustreeritud ning isegi videomaterjali jutustatuna läbi lastele tuttavate tegeleaste, olgu selleks siis Jänku-Juss või mesilasetüdruk Bibi.

Tänane maailm on väga tihedalt seotud infotehloloogia ja infotehnoloogiliste vahenditega. Lapsed tutvuvad sellega üha varem ja see annab lastele võimaluse avastada uut ning muuta õppimise protsessi huvitavamaks. Täiskasvanu roll on kaitsta ja suunata lapsi virtuaalses maailmas toimetamisel. Õpetaja peab olema ise motiveeritud uudseid asju õppima ja proovima. Minu arvates just kohanemine pidevalt muutuva maailmaga ja uute võimaluste oskuslik kasutamine oma eesmäkide saavutamisel on edu võtmeks.

Kasutatud allikad
Jänku-Jussi internetimaailm 1.osa. Vaaadatud aadressil  https://youtu.be/yWu5vw5L1uU

Teavitusmaterjal Arukas klõpsamine internetis, 2016 a. Loetud aadressil http://laps.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2016/09/Bibi-kingitus-PDF.pdf

MukiMuri mängud, Kersti Klauks, 2014-2016a. Vaadatud aadresil https://muki.loremipsum.ee/

Targalt internetis, nõuanded lapsevanemale. Vaadatud aadressil http://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/nouanded/  

Targalt internetis, infomaterjal lastele. Vaadatud aadressil  http://laps.targaltinternetis.ee/  

Õpileping

Läbimaks kursust haridustehnoloogia õppeprotsessis, koostasin endaga järgneva õppelepingu. 

Teema:

Kursusel haridustehnoloogia õppeprotsessis soovin  saada enda jaoks ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutusvõimalustest hariduses.

Eesmärgid: 

Minu eesmärgiks on tutvuda erinevate õpikeskkondadega ja leida meie lasteaiale sobivad õpikeskkondi ja -võrgustikke.  Muuta huvitavamaks ja mitmekesistada laste õppeprotsessi intergeerides tehnoloogilisi võimalusi erinevate teemadega. Samuti soovin saada teadmisi, kuidas viia tehnoloogilised vahendid ja võimalused ka oma lasteaia vanema generatsiooni õpetajateni, et nad ei pelgaks neid.  Osata hinnata ja analüüsida enda haridustehnoloogilisi pädevusi.

Strateegiad :

Minu strateegiateks on osalemine kõigis kontakttundides. Loengus kuuldu ja õpitu lahtimõtestamine enda jaoks. Õppekirjanduse läbitöötamine. Kursusekaaslastega koos teema üle arutlemine ja kogemuste jagamine.  Koduste ülesannete esitamine tähtajaliselt.

Vahendid/ressursid: 

Riistvarana on mul kasutada oma arvuti, iPad ja nutitelefon.  Teeksin koostööd oma kursusekaaslastega, kellel on kindlasti erinevaid kogemusi jagada ja ka erinevaid teadmisi. Teen tööd õppekirjandusega. Kuulan lasteaias kolleege, nende mõtteid ja ka võibolla hirme seoses tehnoloogia kasutamisega õppeprotsessis. Veel on mulle abiks raamatukogu, internet ja erinevad temaatilised blogid.

Hindamine:

Oma eesmärgi saavutamist saan hinnata sellejärgi, kas olen suutnud antud teema endale lahtimõtestada ning seda ka tasapisi kolleegideni viia. Kindlasti annab mulle minu saavututustest tagasisidet ka kursuse raames tehtavad kodutööd ja reflektsioon oma tegevusele.  Samuti hindan oma õpitulemust positiivselt, kui kursuse lõpuks oskan ise analüüsida end haridustehnoloogilisi pädevusi

Refleksioon: 

Reflektsiooni lisan kursuse lõpus.

Enesetutvustus

Tere!
Minu nimi on Maris. Töötan Riisipere lasteaias. Olen rõõmsameelne tugiisik, kes naudib oma tööd ja õppimist. Minu õpetajatöö teekond sai alguse aastal 2006, kui värske, entusiastliku ülikooli lõpetajana sain võimaluse asuda tööle majandusõpetajaks ühte väiksesse maakooli. See aeg andis mulle väga palju positiivset ja olin veendunud, et see on minu tee. Aga saatusel on omad keerdkäigud ja peagi sündisid meie peresse järjest 3 last ning kuigi õpetajatöö jäi selleks ajaks pausile, oli mu südames kindel soov seda kunagi jätkata. Oma kolme last pean ma enda kõige suuremateks teejuhtideks, et olen just nüüd ja praegu Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogi  eriala esmakursuslane.

Õppimise teekonnalt  ootan uusi teadmisi, fakte, näiteid ja praktikat, mis edaspidi aitavad mul lastega senisest paremini toime tulla, ning õppida  kuidas hakkama saada rasketes olukordades.Kõige rohkem on mulle toeks ja abiks perekond ja sõbrad, kes mind alati aitavad ja ära kuulavad.

Mulle meeldib väga Henry Fordi ütlus, et kõik, kes lõpetavad õppimise on vanad, on nad siis kakskümmend või kaheksakümmend. Kõik, kes jätkavad õppimist, püsivad noorena. Ja mina kavatsen veel kaua noor olla.

Järgmise kirjutamiseni!