1. Mida tähendavad Sinu jaoks mõisted "õppimine" ja "õpetamine"
Öeldakse, et " inimene õpib kogu elu" ehk siis peetakse silmas elukestvat õppimist kui põhieeldust infoühiskonnas toimetulekuks. Ühest küljest võib ju õppimiseks pidada iga uut kogemust, millede võrra me päevast päeva rikkamaks saame, kuid samas seostub paljudele õppimisega just kool ja seal aset leidev tegevus. Õpetamine on oma teadmiste ja oskuste edasi andmine teistele inimestele. Kooli kontekstis siis õpetajalt õpilasele.
2. Kuidas toimub õppimine? Kuidas toimub õpetamine?
Õppimine on niivõrd personaalne tegevus, et üht kindlat ja kõigile sobivat viisi õppimiseks ei ole, igaüks õpib omamoodi ja just talle sobival moel. On inimesi, kellele jääb õpitu hästi meelde ise materjali lugedes ehk ta kasutab oma nägemismälu. Teisel inimesel on aga lihtsam õppida valjusti, oma häält kuulates või isegi veel parem, kui teised ette loevad ehk siinkohal kasutatakse kuulmismälu. Viimane kehtib isiklikult ka minu enda kohta. Üpris tihti olen õppides avastanud end valjusti teksti lugemas ning õppimiseks vajan ma täielikult vaikset ruumi, kuna kõrvalised hääled segavad palju. Kolmandale inimesele võib juhtuda, et jääb kõige paremini uus õpitu meelde läbi kirjutamise teel ehk ta kasutab oma liigutusmälu.
Õppimine ja õpetamine käivad käsikäes, küll aga on õpetamise eelduseks erinevad teadmised pedagoogikast. Õpetaja peab oskama hinnata ja arvesse võtta õpilase arengut ning kasutama indiviidikeskset lähenemist.
3. Kuidas mõjutab õppejõud/õpetaja õppimist?
Õpetaja võib mõjutada õppimist nii innustavalt kui ka pärssivalt. Kui õpetaja on loonud nn. usaldusväärse õhkkonna on õppija valmis kaasa mõtlema ja tegutsema. Kui õpetaja ei suuda ega oska õpilastega arvestada, näib külm ja paindumatu, mõjub see õppimist pärssivalt.
4. Kuidas mõistad üliõpilase staatust?
Minu jaoks on üliõpilane tavaline inimene, nagu iga teinegi. Küll aga selle erinevusega, et tudeng on võtnud endale vabatahtlikult kohustuse väljavalitud erialal maksimaalselt pingutada, olla motiveeritud ja edukas õppija ning tulevikus konkurentsivõimeline tööturul.
5. Millised omadused, hoiakud ja õpistrateegiad peavad üliõpilasel olema?
Üks edukas üliõpilane peaks kindlasti enda jaoks lahti mõtestama milleks on ta ülikooli tulnud, olema kohusetundlik, õpihimuline, avatud suhtleja ning võtma endale eesmärgiks esitada kõik antud tööd tähtaegselt.
6. Mida tähendab Sulle üliõpilaseks olemine?
Mulle tähendab üliõpilaseks olemine eelkõige uut eluetappi minu elus. Jõuan ringiga tagasi oma südamelähedase eriala juurde, millega alustasin 12 aastat tagasi. Kindlasti saab tudengiks olemise aeg olema omajagu stressirohke, aga ka põnev ja väljakutseid pakkuv.
7. Millised on Sinu ootused õppejõududele?
Õppejõududelt ootan ma avatud ja õpilasega arvestavat suhtumist. Mulle meeldiks, kui õppejõud kaasaks õpilasi rohkem diskussioonidesse ning suunaks kriitilisemalt mõtlema. Samuti on oluline minu jaoks tagasiside tehtud iseseisvatele töödele.
8. Kuidas mõistad ülikoolis õppimist?
Ülikoolis õppimine ei ole kerge, sessioonõppes on iseseisva töö maht päris suur ning töö ja pere kõrvalt õppimiseks aega planeerides tuleb kohati üpris kriitiliselt prioriteedid üle vaadata. Sellegi poolest on ülikoolis õppimine parim võimalus saada suurepärased teadmised ja oskused, et valitud erialal olla kompetentne ja edukas.
9. Millised on Sinu jaoks õppimist toetavad ja takistavad tegurid?
Minu jaoks on õppimist toetavad tegurid just positiivsed emotsioonid nt uudishimu, avatud suhtlemine teiste üliõpilastega ning julgus küsida vajadusel abi. Õppimist takistavateks teguriteks võivad olla sessioonõppes õppematerjalide maht ning oht sattuda töö ja pereelu kõrvalt ajahätta. Viimasel juhul tuleks appi võtta aja planeerimiseks kalender, kuhu saab märkida ära kõik iseseisvad tööd ning muu oluline kooliga seonduv.
Kõige parem juhendaja on inimesele tema ise.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar