Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Saades aines Haridustehnoloogia õppeprotsessis ülesandeks analüüsida üht haridustehnoloogilist uurimistööd, läksin segaste tunnetega tutvuma ETERA ja Dspacega. Suhestusin hästi ETERA-ga ja omalegi üllatuseks leidsin end seal ühtäkki järjest erinevaid töid läbi sirvimas ja lugemas. Tohutult palju huvitavaid teemasid on uuritud.

Mina valisin paljude huvipakkuvate teemade seast endale analüüsimiseks 2018. aasta Tallinna Ülikooli bakalaureuse töö, mille pealkirjaks on "Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses".

Probleemipüstitus

Tänapäeva üha kiiremalt muutuvas maailmas on haridustehonoloogilised pädevused õpetaja jaoks väga päevakajaline teema. Kuigi tehnoloogia kasutamine sõltub suuresti õpetaja enda teadlikkusest ja julgusest ise avastada ning õppida, siis vaikimisi nõuab seda ka laste üha suurem kompetents ja huvi digimaailma vastu. Samuti on õpetaja kutsestandard 6. ära märgitud õpetaja üheks eeldatavaks pädevuseks haridustehnoloogia integreerimine õppe- ja kasvatustegevustesse. Samuti on välja toodud, et õpetaja kasutaks e-õppeks sobivaid keskkondi ja meetodeid ning kaasaegseid IKT põhiseid suhtlusvahendeid. 

Autor on uurinud kahte Tallinna Ülikooli lõputööd aastatest 2015 teemal  “Koolieelse lasteasutuse valmisolek haridustehnoloogi koha loomiseks” ja 2016 teemal “Haridustehnoloogi roll lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel”.  Käesoleva töö kirjutamise ajendiks näeb autor probleemi ülevaate puudumises, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT- vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevustesse lõimimisel.

Kuigi haridustehnoloogia alaseid uurimistöid on ka varasemalt tehtud aastatel 2013-2015 ning uuritud erinevatest vaatenurkadest nt. õpetajad, lapsed, lapsevanemad kui ka lasteasutuse juhid, peab töö autor teema edasi käsitlemist väga oluliseks ja lisab siia tehtud tööde nimistusse  ka oma vaatenurga.  Samuti on sarnasel teemal on varem uuritud õpetajate valmisolekut haridustehnoloogia kasutamiseks ning lasteasutuse valmisolekut haridustehnoloogi koha loomiseks. 

Uurimisküsimused

Uurimustöös otsitakse vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele:

1. Milline on rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogide tööst?

2. Kuidas haridustehnoloog õpetajaid lasteaias abistab?

3. Mil määral mõjutab haridustehnoloogi olemasolu lasteaias õpetaja haridustehnoloogilisi pädevusi ja nende kujunemist?

Uurimistöö eesmärk

Uuurimistöö eesmärk on välja selgitada rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogide abiks olemisest igapäevatöös.

Uurimistöö struktuur

Antud lõputöö on hästi ja loogiliselt struktureeritud, välja on toodud töö eesmärk, sissejuhatus teoreetiline ülevaade, praktiline uurimus, metoodika ja valimi kirjeldus, uurimistulemuste analüüs, arutelu, kokkuvõte, kasutatud allikad ning lisad. Kokku oli uurimustöö 40 leheküljeline.

Lõputöö koosneb kolmest peatükist, Esimene peatükk selgitab haridustehnoloogia mõistet ja olemust. See püstitab arusaama sellest, et haridustehnoloogia ei ole ainuüksi arvutis olemine ning annab aimu, kui palju vahendeid kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alla tegelikult. Alapeatükk selgitab, kes on haridustehnoloog ning mis on tema tööülesanded ja millised peaksid olema haridustehnoloogi isikuomadused. Samuti on välja toodud ülevaade haridustehnoloogi töökohtadest Eestis. Teine peatükk räägib tehnoloogia kiirest arengust ning sellega kaasnevatest teguritest. Et tehnoloogia kasutamine rühmas oleks tulemuslik, peavad õpetajad seda ka õigesti tegevustes kasutama. IKT on laste tulevik ning lapsed peavad sellega tulevikus hakkama saama, õpetajate roll on selleks lapsi ette valmistada.

Uurimistöö metoodika

Uurimistöö läbi viimisel on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse uurimuse korral püütakse vastata küsimustele miks ja kuidas.  Autori arvates sobis töö eesmärgi ja uurimisküsimustega kasutada fenomenoloogilist uuringut, ehk inimlikku kogemust. Fenomenoloogilise uuringu kaks tähtsat mõistet on kirjeldus ehk kogemuste kirjeldamist uuritava poolt ning uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt.  Koostatud intervjuu küsimused olid jagatud erinevatesse valdkondadesse uurimisküsimuste alusel. Intervjuu küsimused olid koostatud kahe erineva varandina, vastavalt sellele kas alusharidusasutuses on haridustehnoloogile ametikoht loodud või ei ole.  Esimesel juhul andsid küsimused vastuseid selle kohta, kuidas õpetajad suhtuvad haridustehnoloogiasse ja haridustehnoloogide töösse, mil määral on haridustehnoloogid rühmaõpetajatele igapäevatöös abiks ning  kuidas mõjutab haridustehnoloogi olemasolu lasteaias õpetajate tööd. Teisel juhul, kui haridustehnoloogi ametikohta loodud ei olnud, olid kaks esimest valdkonda samad kui kolmas puudus. 

Valimi moodustasid mugavusvalimi alusel vastavalt tutvustele ning lihtsasti kättesaadavatest ning abipalvele vastanud lasteaedadest. Antud töös on valimiks neli lasteaeda- kaks, kus haridustehnoloog on olemas ning kaks, kus haridustehnoloog puudub. Valimi moodustasid kaks eralasteaeda ning kaks munitsipaallasteaeda. Leidmaks sobivaid õpetajad, kellega intervjuu läbiviia, suhtles autor nii lasteaedade juhtkonnaga meili teel, kus autor kirjeldas om uurimistöö läbiviimise soovi, intervjuu sisu ja uurimistöö eesmärke.  Uurimises sobivate  õpetajatega suhtles autor  nii meili vahendusel kui ka silmast silma, kus küsiti õpetajate nõusoleku osalemiseks  ning lepiti kokku sobivad ajad intervjuu läbiviimiseks.

Andmete paremaks uurimiseks on intervjueeritavate andmed muudetud.  Intervjueeritavate kodeerimisel kasutati tähe- ja numbrikombinatsiooni, seda selleks, et tagada intervjueeritavate konfidentsiaalsus ning andmete kasutamine sihipäraselt.

Peamised uurimistulemused

Uuringu käigus selgus, et enamik õpetajad, kelle majas ei ole haridustehnoloogile ametikohta loodud, on siiski kursis, mis on haridustehnoloogi ülesanded. Intervjuudes toodi ülesannetena välja õpetajate nõustamine, interaktiivsete asjadega tegelemine, õpetajate abistamine IKT- vahendite alaselt.

Suurem osa õpetajatest, kelle lasteaias on haridustehnoloogile koht loodud, oskasid nimetada tööülesandeid, mida haridustehnoloog nende majas täidab nt. mainiti õpetajate aitamist, uute IKT- vahendite tutvustamist, tehnoloogia haldamist, materjali kogu loomist.  

Uurimusest selgus, et kõikide õpetajate arvates on haridustehnoloogi olemasolu lasteaias vajalik, kuid töökoormuse kohta oli arvamusi erinevaid. Näiteks, et haridustehnoloog võiks töötada osakoormusega, töötada täiskohaga või olla lihtsalt rühmaõpetajana, kes saab selle eest lisapalka. Enamasti suhtuvad õpetajad haridustehnoloogiasse positiivselt ning tõdeti, et õpetaja jaoks muudab haridustehnoloogia ja haridustehnoloog tööd kergemaks. 

Milline on töö teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla?

Minu arvates on töö mõlemad osad nii teroreetiline kui ka uurimuslik osa omavahel kooskõlas. Uurimistöö tulemuste osas anti vastused kõigile kolmele töö alguses püstitatud uurimisküsimustele.

Töö teoreetilises osas anti ülevaade haridustehnoloogia olemusest, selle rollist koolieelses lasteasutuses, haridustehnoloogist ja tema tööülesannetest. Samuti anti ülevaade haridustehnoloogidest Eestis ning tehnoloogia rakendamisest koolieelses lasteasutuses. 

Empiiriline ehk uurimuslik osa keskendus autori poolt koostatud intervjuu küsimustikule . Koostatud küsimused olid jagatud kolme erinevasse valdkonda. Esimese valdkonna eesmärk oli uurida õpetajate suhtumist haridustehnoloogiasse ja haridustehnoloogide töösse. Teise valdkonna eesmärk oli uurida, mil määral abistavad haridustehnoloogid õpetajaid lasteaias ning kas haridustehnoloogi olemasolu muudaks õpetajate tööd mingis suunas. Kolmanda valdkonna eesmärk oli teada saada, kuidas mõjutab haridustehnoloogi olemasolu õpetajate tööd ja info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist tegevustes.

Uus teadmine minu jaoks

Midagi päris põhjapanevalt uut ma antud uurimustööst teada ei saanud. Küll aga oli kogu töö olemus minu jaoks põnev ja lugemist väärt, kuna ma ka ise õpin alushariduse pedagoogi erialal ning mõttes mõlgub valida haridustehnoloogia suund. Minu silmis on see kindlasti üks tulevikuala. Minu jaoks oli huvitav teada saada, mida arvavad õpetajad praegusel ajahetkel haridustehnoloogi ametikohast ja selle vajalikkusest. Kuidas õpetajad hindavad iseenda pädevust tehnoloogilise poolega toimetulekul, kas saadakse kõigega ise hakkama või oleks siiski haridustehnoloogi näol abiline vajalik. Nagu töö kokkuvõttest johtus, siis on see ametikoht saanud positiivse heakskiidu pedagoogide poolt ning tegelikult ju suureks abiks neile. Samuti meeldis mulle töö ülesehitus, mis oli selgelt ja loogiliselt koostatud ning lihtsalt mõistetav. 

Mida oleks võimalik ja huvitav selle töö põhjal edasi uurida?

Kuna uurimistöö on läbiviidud 7 õpetajaga, siis leian, et võiks teha mahukama töö kaasates rohkema intervjueeritavaid ning teha seda näiteks magistritööna. Kindlasti annab koostada võrdlust maapiirkonna  ja linnalasteaedade vahel ja selle tulemusena tõdeda kas seal nähtavates hoiakutes joonistuks välja mingisuguseid erisusi. Samuti oleks põnev vaadelda ning analüüsida õpetajate vanuse ja tööstaaži lõikes. 

Kasutatud kirjandus: 

Jaakson,E.(2018).Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses (bakalaureusetöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Loetud lehelt: 

https://www.etera.ee/zoom/45120/view?page=4&p=separate&tool=info&view=0,0,2480,3509