kolmapäev, 20. november 2019

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus


Järgmine ülesanne minu Haridustehnoloogia  I praktika käigus oli kaardistada õpikeskkonnad, mida lasteaias kasutatakse. Antud ülesande puhul kitsendasin mina käesolevat ülesannet konkreetselt minu praktikarühmaga. Seda just sellepärast, et aidata praktikarühma õpetajaid saamaks selgem pilt nende poolt kasutatavatest õpikeskkondadest, nende rohkusest või vähesusest. 

Kaardistamise meetodiks valisin küsitluse ning sihtrühmaks praktikarühma 6-7 aastased lapsed, 2 rühmaõpetajat, 5 lapsevanemat, kes soovisid veidi rääkida iseenda ja lapse poolt kasutatavatest veebilehtekülgedest.
Tulemused kajastuvad alljärgneval mõistekaardil:








Nagu mõistekaardilt selgub, siis ega neid õpikeskkondasid ülemäära palju kokku ei tulnud. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt isegi oodatust kesisemalt, just eelkõige just õpetajate poolelt lootsin mitmekesisemat tulemust.
Lapsevanematelt saadud tulemustest järeldan ma, et kas nad ei julgenud suusõnaliselt öelda, milliseid veebilehti nad kasutavad, ei tulnud kohe meelde või nagu osad vanemad mulle vastasid, et nad üritavadki kodus hoida nuti-aega minimaalsena. Samas see pani mind ennast mõtlema, et äkki oleks vanematele pidanud lähenema teise meetodiga nt anonüümne küsimustik ning võibolla oleks ka vastused tulnud  teistsugused. 
Laste poolelt on tore tõdeda, et ka nemad oskasid ise välja tuua mõned veebileheküljed,mida nad arvutis kasutavad. Nendeks oli väga paljudel YouTube, Lasteekraan.ee, mõnel ka Facebook.

Kui me õpetajaga koos tulemustele pilgu peale heitsime, siis tema ei näinud tulemustes väga üllatunud olevat. Õpikeskkondade kasutamise vähesuse taga on taaskord tihe päevakava lastel ning vähene õppetegevustest vaba aeg. 
Mul oli väga hea meel soovitada õpetajale peale nende kasutusesolevate veebilehekülgede veel päris mitmeid, mida mina ise praktiseerin. Näiteks Kahoot, Krokotak.com, Learningapps.com, Frepy.eu. Kooliksvalmis.ee. Nende viie minu poolt soovitatud veebilehekülge jõudsime ka õpetajaga koos tutvuda, vaatasime koos, mida põnevat lastega seal toimetada saab.
Mulle väga meeldis, et sain olla oma teadmistega kasulik ning anda kolleegile positiivse tunde iseseisvaks edasi uurimiseks.


ÕPPETEGEVUSE PLANEERIMINE, KAVANDAMINE, ANALÜÜS

ÕPPETEGEVUS NR.1

Teema:  Õpime Dashiga matemaatikat

Kuupäev:  31.10.2019

Laste vanus:  5-7

Vahendid:  Dash robot ning ise kujundatud alusmatt, mängikaardid peale joonistatud kujunditega.

Ettevalmistus:  Leppisin juhendava õpetajaga kokku, et toon rühma Dash roboti ning minu poolt ettevalmistatud alusmati. Kilematt oli lasteaias olemas, lõikasin kile taskutesse panemiseks välja erinevaid värve kujundeid ( ristkülik, ruut, ring, süda) . Kokku oli kiletaskuid 48 (kaks 24 taskuga matti kokku pandud).

Eesmärgid:
Tunnetus- ja õpioskused: Laps suudab keskenduda sihipärasele tegevusele
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps osaleb dialoogis, oskab arvestada teistega ning saab aru õpetaja poolt antud juhistest.
Mänguoskused: Laps tunneb tegevusest rõõmu ning teeb aktiivselt kaasa
Keel ja kõne: Laps kuulab tähelepanelikult õpetaja juttu ning osaleb vestluses.
Matemaatika: Laps teab kujundeid ( ring, ruut, ristkülik, süda), tunneb värve (kollane, roheline, punane jne), tunneb mõisted vasak ja parem, teab numbiter järjestust 1-6.
Digioskused: Laps õpib tundma robotit Dash.


Õppetegevuse kirjeldus:
Õppetegevuseks jagasin lapsed 4 liikmelistesse gruppidesse ning jagus täpselt 4 gruppi. Kutsusin lapsed magamistuppa, kuna seal oleva vaheukse saab sulgeda ning rühma melust korraks eemalduda. Lapsed istusid põrandale, tutvustasin lastele Dashi, näitasin kuidas  robotit tahvelarvutiga juhitakse ning kõik lapsed said mõne hetke proovida suuremal põranda pinnal. Seejärel tõin põrandale ettevalmistatud alusmati ja kujunditega mängukaardid. Mäng algas alati ühest ja samast kohast ehk siis Dash seisis alati samal paigas. Laps võttis ümberpööratud kujundikaartide pakist ühe kujundi, näitas seda ka teistele ning pidi ütlema, mis kujund ja mis värvi see on. Nt. kollane kolmnurk, seejärel vaatab alusmatti ning planeerib Dashi teekonna kollase kolmnurgani. Lausub sõnadega: Dash peab liikuma 3 sammu edasi ja 1 paremale. Proovib robotit juhtida täpselt ruute mööda õige kujundi peale.
Grupi peale planeerisin umbes kuni 25 min aktiivset, lõimitud õppetegevust.


Õppetegevuse analüüs:
Ma arvan, et minu planeeritud ja läbiviidud õppetegevus täitis seatud eesmärgid. Lähtusin õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätetstatud põhimõtetest ja printsiipidest. Samuti arutasin oma tegevuse juhendava õpetajaga. Tegevuses olid lõimitud erinevad valdkonnad, lapsi tegevuses jälgides tõdesin, et tegevus oli neile huvitav ning igati eakohane. Kuna mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus, siis oli minu läbiviidud õppetegevus väga mänguline. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskuseid, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
Minu tegevust jälgisid kordamööda juhendav rühmaõpetaja ning õpetaja abi. Sain nendelt väga positiivset tagasisidet oma tegevuse kohta. Nad arvasid, et sain õppetegevusega väga hästi hakkama ning tegevus täitis oma eesmärgid.




ÕPPETEGEVUS NR.2

Teema:  Teekond tähest pildini ozobotiga

Kuupäev: 6.11.219

Laste vanus: 5-7a

Vahendid: Ozobot, pildid (koer, õun, tass jne), tähekaardid, paber, markerid, ruumi peidetud sama objekt

Ettevalmistus:  Otsisin pildid nt koer, õun jt ning neile  vastavad sõna esimese tähe tähekaardi nt. K, Õ jne ja lõikasin suurest paberirullist pikema riba paberit. Peitsin magamistuppa samad objektid nagu piltidel.

Eesmärgid:
Tunnetus- ja õpioskused: Laps suudab keskenduda sihipärasele tegevusele
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps oskab arvestada teistega ning saab aru õpetaja poolt antud juhistest.
Mänguoskused: Laps tunneb tegevusest rõõmu ning teeb aktiivselt kaasa (asjade otsimine rühmaruumis)
Keel ja kõne: Laps häälib lihtsamaid sõnu, kuuleb sõna algus häälikut.
Matemaatika: Laps orienteerub paberil ning tunneb mõisted vasak ja parem, teab numbrite järjestus 1-10
Digioskused: Laps õpib tundma robotit Ozobot.

Õppetegevuse kirjeldus:
Jagasin lapsed jällegi väiksematesse gruppidesse, et kõik saaksid rahulikult tegutseda. Siirdusime lastegrupiga magamistuppa. Toa põrandale olin juba valmis pannud paberi, mille ühe pikema külje ääres olid pildid  ja vastas külje ääres olid sõnade esimesed tähed. Kõigepealt istusime lastega poolkaarde ning tutvustasin neile robotit nimega Ozobot. Näidis paberil nägid lapsed ka ozoboti sõitmas, tulede värvi muutmas vastavalt joone värvile jne. Lapsed said ise proovida robotit rajale sõitma panna. Seejärel selgitasin lastele ülesande juhist. Iga laps valis omale pildi, häälis seda sõna, leidis sõnas oleva esimese tähe, joonistas Ozobotile tee pildi juurest õige täheni ning pani roboti seda rada läbima. Kui rada oli läbitud, suundus laps otsima rühmaruumist sama objekti, mida oli pildil näinud.


Õppetegevuse analüüs:
Antud õppetegevus meeldis lastele väga, seda oli näha nende emotsioonidest ja olekust. Tegevus oli lastele jõukohane. Tavaliselt lastele mitte nii meeldiv tegevus nagu sõnade häälimine oli lastele tehtud palju mängulisemaks ning mitte ükski laps 17-st ei öelnud, et ei soovi seda kaasa teha. Tegevuse lõppedes arutlesime juhendava õpetajaga õppetegevuse üle ning sain temalt positiivset tagasisidet tehtu kohta. Õppetegevus oli inspireeriv nii minu kui ka õpetaja jaoks ning mõtted rändasid juba mängu edasi arendamisele nt sõna viimase tähe kuulmine, esemete loendamine pildil ja vaste leidmine, arvutustehete kaasamine.





ÕPPETEGEVUS NR.3 - viis läbi juhendav õpetaja

Teema:  QR-kood ja ristsõna lahendamine

Kuupäev: 13.11

Laste vanus: 5-7

Vahendid:  paberil QR-koodid, tahvelarvuti, ristsõna

Ettevalmistus:
Vaatasime õpetajaga koos internetis QR koodide valmistamise programmi https://www.qr-code-generator.com/.  Vaatasime koos läbi koodide valmistamise ning välja printimise võimalused.  Laadisime ühte tahvlisse puuduoleva qr-koodi lugeja. Proovisime koos ka ühe väljaprinditud koodi lugeda.
Õpetaja poolt jäi veel koostada ristsõna ning vastustega valmistatud QR koodi paberid. Paberid tuleb kinnitada eelnevalt lasteaia esimesele korrusele, pika koridori seintele. Veenduda, et tahvlites on olemas QR koodi rakendus.

Eesmärgid:
Tunnetus- ja õpioskused: Laps suudab keskenduda sihipärasele tegevusele
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps oskab arvestada teistega, teha koostööd eakaaslastega ning saab aru õpetaja poolt antud juhistest.
Mänguoskused: Laps tunneb tegevusest rõõmu ning teeb aktiivselt kaasa
Keel ja kõne: Laps häälib ristsõnas olevaid (lahendus)sõnu ning kirjutab õpetaja abiga need õigetesse ruutudesse ristsõnas.
Matemaatika: Laps tunneb numbreid 1-8, oskab leida õige numbri ning selle vastavuse ristsõnas.
Digioskused: Laps kasutab tahvelarvutit ning qr-koodi rakendust.

Õppetegevuse kirjeldus:
Õpetaja jagas lapsed kolme gruppi. Sel päeval oli kohal rühmas 15 last ja nii jagus gruppi 5 last. Õpetaja kutsus lapsed grupiti enda juurde ning rääkis lastele qr-koodist, kui salakoodist ning sellest kuidas salakoodi lugeda vastava rakenduse abil. Rühmas oleva ühe koodiga said kõik grupiliikmed korra läbi proovida, kuidas koodi lugemine õnnestub. Seejärel näitas õpetaja lastele ristsõna ja rääkis mängus olevate koodide ja ristsõna seotust. Võeti kaasa pliiats, ristsõna ning 3 tahvelarvutit ning suunduti alumisele korrusele QR-koodide jahile. Igal qr-koodil oli juures oma number ja vastavalt selle pidi otsima ristsõnast sama numbriga rea ning kirjutama sinna lahendussõna. Lahendussõna hääliti ja kirjutati rühmapeale ühiselt. Kui kõik kaheksa koodi oli leitud ja lahti saadud, tuli kokku lugeda ülevalt- alla ristsõna vastus.  Seejärel siirduti tagasi rühmaruumidesse ning õpetaja võttis endaga kaasa järgmise grupi lapsi.


Õppetegevuse analüüs:
Samal päeval pärast õppetegevust, kui lapsed olid lõunaunes, saime õpetajaga segamatult vestelda, sellest mida ta tegi ja kuidas ta end tundis. Minul oli väga positiivne kuulda, et alguses õpetaja jaoks  tohutult hirmsad tundunud qr-koodid, seda lõpuks siiski üldse ei olnud. Õpetaja tunnistas ise ka, et see hirm tundmatu ees kohutas teda, aga kui me koos olime qr-koodite genereerimisega tutvunud ning esimese ka valmis teinud ja proovind seda lugeda, siis pool hirmu kadus kohe. Mina aitasin õpetajal reaalselt teha valmis 2 qr-koodi, ülejäänud 6 tegi kõik tema ise. Samuti printis välja ning koostas ristsõna. Tahvelarvuti kasutamisest mängu läbiviimiseks rääkisime ühe korra ning ma nägin, et õpetaja tundis end selles üpriski kindlalt. Kokkuvõtteks, mäng täitis kõik püstitatud eesmärgid, see meeldis lastele väga ning õpetaja tunnistas naeratades, et üks täiesti põhjendamatu hirm on seljatatud. Minu arvates oli õppetegevus igati õnnestunud.

neljapäev, 7. november 2019

Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine

Järgmine samm minu Haridusinnovatsiooni praktikal on kaardistada tehnoloogiline taristu. Antud ülesande juures keskendusin sellele, et kaardistada juba praktikarühmas kohapeal olevad igapäevased tehnoloogilised vahendid ning need, mis on kõigile ühiskasutatavad. Just nimelt sellepärast, et ka oma juhendavale õpetajale reaalselt silma ette tuua vahendite pagas, mis on lasteaias olemas ning ehk inspireerib see ka õpetajat nende suunas rohkem mõtlema.

Vahendite kaardistamise meetodiks valisin visuaalse rühma vaatluse ja küsitlemise rühmaõpetajalt ning lasteaia juhatajalt.  Keskkonna vaatlus ja küsitlemine andis mulle kogu vajaliku informatsiooni.




Nagu näha, siis loetelu on üpriski pikk ja ilmselge kaalukauss kaldub veel kasutamist ootavate vahendite poole. Kui me pärast nimekirja koostamist ka õpetajaga selle üle vaatasime oli õpetaja olemasolevate vahendite rohkusest üllatunud ning tunnistas, et kasutab igapäevases töös rühmas olevat sülearvutit ja televiisorit seinal ning aeg ajalt on toonud õppetegevusse väiksemad tahvelarvutid või Blue-Botid. Teised vahendid on temast siiani veel puutumata jäänud. Kuna tegemist on rühmaga, kus on 5-7 aastased lapsed, siis oleks robotite kaasamine õppetegevustesse lastele eriti huvitav ja kaasahaarav.
Digivahendite kasutamise sagedust loodan ma oma praktika lõpuks siiski tõsta või vähemalt avardada õpetaja silmaringi ning tekitada huvi. Kuigi õpetaja sõnul on päevakava lastel niigi tihe ning robotite kaasamine on ajakulukas, soovitan mina võtta rahulikult. Õpetaja jutust selgus, et reedeti on õppetegevuste poolelt veidi vabam päev, mil tegeletakse nädala jooksul õpitu kinnistamisega. Tegin õpetajale ettepaneku planeerida reedesele päevale tore tutvumine IKT vahendga ning lõimitud tegevus. 
Omaltpoolt plaanin lastele ja õpetajale tuua tutvumiseks Ozobot Bit-i, Dash ja Dot-i ning teha tegevus QR-koodidega.