Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine

Järgmine samm minu Haridusinnovatsiooni praktikal on kaardistada tehnoloogiline taristu. Antud ülesande juures keskendusin sellele, et kaardistada juba praktikarühmas kohapeal olevad igapäevased tehnoloogilised vahendid ning need, mis on kõigile ühiskasutatavad. Just nimelt sellepärast, et ka oma juhendavale õpetajale reaalselt silma ette tuua vahendite pagas, mis on lasteaias olemas ning ehk inspireerib see ka õpetajat nende suunas rohkem mõtlema.

Vahendite kaardistamise meetodiks valisin visuaalse rühma vaatluse ja küsitlemise rühmaõpetajalt ning lasteaia juhatajalt.  Keskkonna vaatlus ja küsitlemine andis mulle kogu vajaliku informatsiooni.

Nagu näha, siis loetelu on üpriski pikk ja ilmselge kaalukauss kaldub veel kasutamist ootavate vahendite poole. Kui me pärast nimekirja koostamist ka õpetajaga selle üle vaatasime oli õpetaja olemasolevate vahendite rohkusest üllatunud ning tunnistas, et kasutab igapäevases töös rühmas olevat sülearvutit ja televiisorit seinal ning aeg ajalt on toonud õppetegevusse väiksemad tahvelarvutid või Blue-Botid. Teised vahendid on temast siiani veel puutumata jäänud. Kuna tegemist on rühmaga, kus on 5-7 aastased lapsed, siis oleks robotite kaasamine õppetegevustesse lastele eriti huvitav ja kaasahaarav.

Digivahendite kasutamise sagedust loodan ma oma praktika lõpuks siiski tõsta või vähemalt avardada õpetaja silmaringi ning tekitada huvi. Kuigi õpetaja sõnul on päevakava lastel niigi tihe ning robotite kaasamine on ajakulukas, soovitan mina võtta rahulikult. Õpetaja jutust selgus, et reedeti on õppetegevuste poolelt veidi vabam päev, mil tegeletakse nädala jooksul õpitu kinnistamisega. Tegin õpetajale ettepaneku planeerida reedesele päevale tore tutvumine IKT vahendga ning lõimitud tegevus. 

Omaltpoolt plaanin lastele ja õpetajale tuua tutvumiseks Ozobot Bit-i, Dash ja Dot-i ning teha tegevus QR-koodidega.