Õppematerjali loomine

Käesoleva ülesande eesmärk on luua ise üks digitaalne õppematerjal.

Koostasin mängulise ülesande puude ja nende nimede kinnistamiseks. Antud mäng on ennekõike suunatud 6-7 aastastele lastele, aga võib juba proovida ka nooremate lastega, mõne puu tunnevad nad kindlasti ära. Mäng põhineb sõna ja pildi ühendamisel.

Eesmärgid:
Laps oskab lugeda 1-2 silbilisi sõnu. Laps ühendab pildi ja loetud sõna omavahel. Laps oskab iseloomustada puid oma sõnadega.

Mängu võib mängida iseseisvalt, koos õpetajaga või lapsevanemaga.

Mäng, puud meie ümber, asub siin.


Õppemängu luues pidasin silmas digitaalse õppematerjali loomise põhimõtted ja nõudeid, millest lähtuvalt on kvaliteetne digitaalne õppematerjal:
Õppimist toetav
Koostatud mäng vastab sihtrühma ( 6-7 a laste) vajadustele ning on loodud eesmärgiga õpetada/kinnistada lastele eesti metsades-parkides kasvavate puude nimetusi. Õppematerjali loomise siht on toetada õpitulemuste ja õpieesmärkide saavutamist. Õpieesmärkide saavutamist saab kontrollida läbi ülesande lahendamise.

Sisult kvaliteetne
Antud mäng on sisult kvaliteetne, olles nii ainealaselt kui ka keeleliselt korrektne, vigu ma ei tuvastanud ning mäng moodustab sisult ühtse terviku.

Motiveeriv
Mäng on lapse jaoks kaasav, kuna laps saab seal ise aktiivselt osaleda ühendades pildid sõnadega. Sisult eakohane ning arvestab lapse eelteadmisi õpitud puuliikidest ning toetab õpioskuste arendamist.

Kohandatav
Õppemäng sobib kasutamiseks erinevates õpiolukordades nt lugemiseks, puude tundmaõppimiseks.

Interaktiivne
Mäng võimaldab lapsel ise mängu juhtida ning saab mängu lõpus ka selle kohta tagasisidet.

Autoriõiguse järgiv
Õppemäng jälgib autoriõiguse seadust ning kasutatud piltidele on korrektselt viidatud.

Kasutajasõbralik
Õppemäng on kasutajasõbralik, värviline, visuaalselt köitev ning lihtne kasutada.

Tehniliselt korrektne ja ühilduv
Õppemängu on võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemidega ja seadmetega, mäng on mängitav ka mobiilis. Proovisin selle oma 1.klassis käiva tütre peal järgi ning tema sai selle mänguga kenasti hakkama. Lapse kommentaar sellele: "See on nii lahe!"

Leitav
Õppemäng on leitav ning varustatud metaandmetega.

Erinevad pedagoogilise lähenemisviisid

Olen 36 aastane, töötan tugiisikuna Tallinna lähedal Saue vallas asuvas Riisipere Lasteaias, õpetajana töötamise staaž hetkel puudub. Lasteaias tugiisikuna töötan teist aastat.

Enne õppima asumist oli minu kokkupuude erinevate pedagoogiliste lähenemistega väga kasin, kui mitte öelda, et olematu. Kuna enne lasteaeda tööle siirdumist töötasin ma pangaametnikuna, siis vaatamata asjaolule, et mul oli selleks hetkeks omal juba 3 last, kõik lasteaiaealised, ei olnud mul suurt kokkupuudet pedagoogikaga üldse. Tavapärase lapsevanemana viisin hommikul lapsed lasteaeda ja tõin õhtul koju. Mulle meenub, et läbi Facebooki olin ma toona lugenud ühest grupist nimega “Montessori ja lapsest lähtuv kasvatus”, kus lapsevanemad otsisid Montessori lapsehoidu või lasteaeda, spetsiaalseid mänguasju ja tegevusi, mida lapsega koos teha. Pidasin seda endamisi uueks tõusvaks trendiks ning kuna ma olin rahul olemasoleva lasteaia ja õpetajatega, ei süüvinud ega otsinud ma midagi muud.  Nüüd, mil ma töötan juba teist aastat lasteaias, on minu maailmapilt palju rohkem avardunud. Kahjuks tugiisikuna töötades ei ole minul endal olnud võimalust spetsiaalset pedagoogilist lähenemisviisi rakendada. Enamus otsuseid seoses rühmaga, on teinud alati õpetaja ning mina tugiisikuna ja õpetaja partnerina, olen saanud neid vaid toetada. Seega on mul hetkel üpris raske analüüsida ennast ja erinevaid pedagoogilisi lähenemisviise ja saan siinkohal vaid arvata, mis mulle võiks meeldida. Usun, et leian õppeaine lõpuks küllaldaselt mõtteid, mida ise tulevikus õpetajana töötades kasutada.

Reggio Emilia puhul meeldib mulle põhimõte, et lastele on kõik töövahendid ja materjalid kättesaadavad ning et lastel on võimalus luua midagi just sel hetkel, kui ta ise soovib. Oluliseks peetakse laste enda avastamist ning nauditakse protsessi, mis on olulisem, kui tulemus, sest just loomisega omandatakse teadmisi ja saadakse kogemusi. Reggio Emilia puhul nähakse last kui aktiivset õppijat, keda ole vaja õpetada, vaid luua selleks soodne keskkond. Samuti meeldib mulle, et selles lähenemises on täiskasvanul suur oskus kuulata last, just seesama väga oluline oskus kipub tänapäeval täiskasvanutel meelest minema.

Reggio Emilia lähenemisviis on mulle endale südamelähedane ja kui oleks lasteaias võimalik, siis rakendaksin seda võimalikult suurel määral. Justnimelt rõhuksin laste liikumisvabadusele, töövahendite kättesaadavusele, loomeprotsessile. Sooviksin olla täiskasvanu, kes kuulab lapsi, on mõttega kohal ning kuulab lapse juttu.  Kuid siinjuures toob mind hetkel reaalsusesse see, mida ma igapäev kõrvalt näen. Väikesed rühmaruumid, mis ei jäta võimalust mängude pooleli jätmiseks, et hiljem edasi mängida. Tihe päevakava, mis seab ajalised piirid mõnusale loomeprotsessile. Suur arv lapsi rühmas ning vähene personal, mis kahandab õpetaja võimalusi individuaalsemaks lähenemiseks, põhjalikumaks dokumenteerimiseks ning märkmete tegemiseks.

Montessori pedagoogika juures meeldib mulle see, et annab lastel võimaluse arendada ka  intellektuaalseid oskuseid. Tegevused on konkreetsed ning lapsed tegelevad palju aega individuaalselt. Mulle meeldib, et igal esemel on oma koht ning nn. pooleldi minimalistlik ruumikujundus ning rõhk end ümbritseva puhtusele ja korrashoiule õpetab lapsele ka vajalikke igapäevatoimetuste oskuseid nt kühvli ja harja kasutamine jpm. Elementaarsete tööde tegemist rühmas kasutaksin mina igapäevaselt, sest kõrvaltvaatajana jääb mulje nagu tehtaks kodus laste eest väga palju asju ära ning laps ei ole enam harjunud toimetama ega tahagi seda teha.  

Oma edaspidises töös kasutaksin sellest lähenemisviisist rohkelt käed-külge tegevusi, et laps harjuks ise enda järelt koristama ning saaks hakkama lihtsamate igapäeva toimetustega, et meid ümbritsev lasteaias oleks puhas ja koras. Miinuseks selle lähenemisviisi puhul pean spetsiifilisi mänguasju, mis võivad omakorda olla üsnagi kallid. Teiseks miinuseks pean mina spontaanse mängu puudumist, mis Maria Montessori arvates pärsib lapse intellektuaalset arengut ning millega mina isiklikult küll nõustuda ei saa.

Steiner/Waldorf puhul meeldib mulle vabamängu olulisus, mis antud pedagoogika järgi loob ka õpitegevuse eeldused. Rühmades on laste arv optimaalne ning õpetaja ei pea lapsega suheldes kiirustama. Igapäeva toimingute jaoks võetakse aega ning toimetatakse rahulikult ja ilma ruttamata. Samuti meeldib mulle, et õpetaja ei sekku ilma põhjuseta laste tegevusse ning annab lapsele aega mängimiseks, läbi mille ta omandab olulisi oskuseid ja teistega arvestamist, lapsepõlv on justkui nauding.

Murekohaks minu arvates saab see, et kui sellest loomingust pakatavast keskkonnast, kus ei pöörata suurt rõhku tähtedele, numbritele, lugemisele, kirjutamisele peab laps minema edasi tavakooli võib see üleminek olla lapse jaoks üpriski raske.

Johannes Käisi pedagoogika, ma usun, on meile, eestlastele, kõige loomuomasem ja Eestipärane. Mulle väga meeldib Käisi lähenemine erinevate valdkondade omavaheline lõimimine ja ühelt tegevuselt teisele sujuv üleminek. Õppetegevuste kavandamine lapse huvidest lähtuvalt, armastus looduse vastu, looduskasvatus ning ka rahvakultuuri tundmaõppimine. Individuaalne lähenemine on läbi käinud ka eelnevatest pedagoogilistest lähenemisviisidest ning seda rõhutab ka Johannes Käis töös nii tava kui ka erivajadustega lastega. Mulle meeldib see, et õppetegevuses ei ole kesksel kohal õpetaja, vaid laps. Õpetaja roll on suunata lapsi teadmisi otsima ja leidma, mitte niivõrd neid kandikul ette tooma. Õppetegevuses alustatakse lähemalt kaugemale suunaga, kõigepealt uuritakse, õpitakse tundma oma kodukohta ja alles siis liigutakse edasi kaugemale.

Praegune Koolieelse lasteaustuse riiklik õppekava soosib Johannes Käisi pedagoogilist lähenemist, sest selles kajastub väga palju sarnast Käisi üldõpetusega. Nt. 1. Johannes Käis on öelnud, et õpetaja peab looma isetegevaks töötamiseks soodsa õhkkonna. Praegune KELARÕK kirjutab, et pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.  2. Johannes Käis tõi passiivse õppetöö kõrvale aktiivse, isetegeva tööviisi ning KELARÕK sätestab, et laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. 3. Johannes Käis on kirjutanud, et üldõpetuse all mõistame kogu õpetuse kesksust lapse igapäevaste tähelduste, kogemuste ja tähelduste vallast valitud ainel ehk koduloolisel vaateõpetuse asialadel. KELARÕK sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.

 Selliseid paralleele võib J.Käisi üldõpetuse ja KELARÕKi vahel veelgi rohkem ning niivõrd suurte ühisosade tõttu julgengi ma arvata, et  hetkel kehtiv KELARÕK soosib J.Käisi lähenemise kasutamist kõige suuremal määral.

Haridustehnoloogilised uuringud - teadusartikli analüüs

Käesolevaks ülesandeks on ühe haridustehnoloogia valdkonnaga seotud inglise keelse teadusartikli analüüs.

Teema
Valisin analüüsimiseks 2017 aastal ilmunud teadusartikli " Eelkooliealiste laste kokkupuude IKT vahenditega kodus".  ( Preschool Children´s Interaction with ICT at Home). Töö autoriteks on Ahmet Sami Konca ja Bahadir Koksalan. Artikkel on ilmunud 2017 aastal International Journal of research in Education and Science.

Probleemipüstitus (millega põhjendab autor uurimuse vajalikkust?)
IKT vahendite kasutamine alushariduses on olnud õpetajate vahel arutluses alates 80ndatest aastatest. Alguses arvati, et IKT vahendite kasutamine lapse varajases eas on ebaefektiivne või isegi kahjulik, siis mida aeg edasi läks ning tehti erinevad uurimusi IKT vahendite integreerimisest alusharidusse ja selle mõjudest lapsele, sai selgeks, et IKT on ainulaadne vahend eelkooliealiste laste arengu toetamiseks. Autor on koostanud oma uurimistöö Türgile põhinedes, sest talle tundub, et IKT vahendite kasutamine ja integreerimine Türgi alusharidussüsteemis on alles lapsekingades ning antud temaatikat on ka veel väga vähe uuritud. Antud uurimustöö peaks autori arvates võimaldama vajalikku lisainformatsiooni õpetajatele, koolitajatele, vanematele.

Uurimisküsimused
1. Milliseid IKT vahendeid lapsed kasutavad?
2. Milliseid oskuseid on lastel vaja IKT vahendite kasutamiseks?
3. Keskmiselt, kui palju aega kasutavad lapsed IKT vahendeid päeva jooksul?
4. Kus ja kellega koos lapsed IKT vahendeid koos kasutavad?

Eesmärk
Antud teadustöö eesmärk on uurida eelkooliealiste laste IKT  vahendite kasutamise karakteristikat nende kodus.

Millest koosneb uurimistöö teoreetiline käsitlus - struktuur
Töö teoreetiline osa ehk struktuur koosneb: töö pealkiri, autorid, lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetod, valim, andmete kogumine ja analüüs, uurimuse tulemused, kokkuvõte ning allikad.

Esmalt, peale sissejuhatust, tuuakse välja antud temaatika ajalugu ning juba varasemalt selles valdkonnas teostatud uurimistööd. Sellele järgneb meetodi peatükk milles kirjeldatakse valimit, andmete kogumist ja analüüsi. Tulemuste osas leitakse vastused eelnevalt püstitatud küsimustele tehnoloogiale ligipääsetavuse, kasutustiheduse, kasutusoskuste ja sotsiaalse poole pealt. Kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et elleks, et valmista ette lapsi neid eesootavaks tehnoloogia rohkeks maailmaks, on juba varajane digimaailmaga tutvumine vältimatu ning arusaamine laste ja digivahendite loomulikust toimimisest võimaldab  luua tugeva põhja.


Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm  oluline.
Tegemist on kvantitatiivse uurimismeetodiga ning selleks oli töös kasutatud küsimustikku. Valimis on juhuslikult valitud Türgis asuvat 7 riiklikku lasteaeda,  igast lasteaiast valiti juhuslikkuse teel 100 last ning laste iga vanuserühma proportsioonid varieerusid.
Valimis olevad lapsed jagunesid järgnevalt: 11,2 % oli 36-48 kuu vanuseid, 31,6% oli 49-60 kuu vanuseid, 52,8% oli 61-72 kuu vanuseid ning 4,4% oli 73+ kuu vanuseid. Kokku 52,6% poisslapsi ning 47,4% tütarlapsi, kokku 703 last.
Lapsevanemati jagunes valim järgmiselt: 73,4% naised ning 26,6% mehed. Kokku osales uuringus 308 lapsevanemat.
Uuring oli kavandatud lähteolukorda kirjeldava uuringuna , milles järgnes põhjuslik võrdlus elanikkonna eripära ja kõrvalekallete korral võimalike põhjuste välja selgitamine. Laste IKT vahenditele ligipääsu, kasutamise, oskuste ja sotsiaalse struktuuri kirjeldamiseks kasutati sagedust, protsenti, keskmist ja standardhälvet. Lisaks kasutati järeldatavat statistikat demograafiliste rühmade võrdlemiseks.

Peamised uurimistulemused (mis uurimusest selgus?)
1. Milliseid IKT vahendeid lapsed kasutavad?
Käesolevas töös nähtus, et enim kättesaadavad tehnoloogilised vahendid kodus olid televiisor ja mobiiltelefon, sellele järgnesid arvuti, digikaamera ja smart telefon.

2. Milliseid oskuseid on lastel vaja IKT vahendite kasutamiseks?
Televiisori vaatamiseks vajalike oskuste juures oli kõige suurem protsent lapsi, kes oskasid ise televiisorit sisse ja välja lülitada ning oma soovi kohaselt kanaleid vahetada. Arvuti kasutamisel oli kõige levinumateks oskusteks hiirega soovitud kohta liikuda ning vajutada, arvutit sisse ja välja lülitada ning arvutit vabalt oma soovi kohaselt kasutada.

3. Keskmiselt, kui palju aega kasutavad lapsed IKT vahendeid päeva jooksul?
Tavapärasel päeval vaatavad lapsed keskmiselt televiisorit päevas 115 min ning kasutavad arvutit kesmiselt 27 minutit. Tubasteks mängudeks 76 min ning õuemängudeks pelgalt 57 min päevas.

4. Kus ja kellega koos lapsed IKT vahendeid koos kasutavad?

Uurides kus ja kellega lapsed koos viibivad IKT vahendeid kasutades, selgus, et nad on väga harva sel hetkel üksinda, pigem ikka mõne teise pereliikmega ühises toas, kui lapsed eelistavad IKT vahendit mitte teise pereliikmega jagada. Kõige sagedasemad asukohad televiisori vaatamiseks on elutuba, muusika kuulamiseks samuti elutuba, arvuti kasutamiseks elutuba ja lapse oma magamistuba ning konsoolimängude mängimiseks elutuba. 

Enamus tegevustest tahavad lapsed teha juba iseseisvalt ning see võib tuleneda ja IKT vahendite kasutamise oskuste kasvust.

Milline on Sinu arvates töö  teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla?

Minu arvates oli töö teoreetiline ja empiiriline osa omavahel hästi kooskõlas ning loogilises järjestuses. Teoreetiline osa andis ülevaate juba selles vallas tehtud uuringutest, antud temaatika ajaloost, uurimise meetodist, valimist ning andmete kogumisest ja analüüsist. Empiirilne osa toetas seda tulemuste ja aruteludega ning töö alguses püstitatud küsimustele saadi ka töö käigus vastused.

Milline oli uus teadmine Sinu jaoks? 
Minu jaoks päris uut põhjapanevat teadmist siit uurimustööst ei ilmnenud, aga olles ka ise kolme väikese lapse ema, sain põnevat lugemist ja kinnitust oma senikogetule seoses digitehnoloogia ja eelkooliealiste lastega. Lapsed tõesti haaravad tehnoloogiaga seotud oskuseid justkui õhust ja vilumus selles vallas on kerge tulema. Alustades televiisori sisse ja välja lülitamisest kuni ise tahvelarvutis toimetamiseni. Kuna televiisorist ning nutiseadmest nähtav on lapse jaoks väga köitev ja endasse haarav, peab loomulikult uute võimaluste avastamine toimuma täiskasvanud inimese kontrolli all.

Teadusartikli allikakirje info. (autorid, pealkiri, väljaandja info, kasutatud andmebaas)

Sami, K. A., (2017) Preschool Children's Interaction with ICT at Home. International Journal of Research in Education and Science, p571-581. DOI: 10.21890/ijres.328086 
Andmebaasina kasutasin Google Scholarit.