Haridustehnoloogilised uuringud - teadusartikli analüüs

Käesolevaks ülesandeks on ühe haridustehnoloogia valdkonnaga seotud inglise keelse teadusartikli analüüs.

Teema
Valisin analüüsimiseks 2017 aastal ilmunud teadusartikli " Eelkooliealiste laste kokkupuude IKT vahenditega kodus".  ( Preschool Children´s Interaction with ICT at Home). Töö autoriteks on Ahmet Sami Konca ja Bahadir Koksalan. Artikkel on ilmunud 2017 aastal International Journal of research in Education and Science.

Probleemipüstitus (millega põhjendab autor uurimuse vajalikkust?)
IKT vahendite kasutamine alushariduses on olnud õpetajate vahel arutluses alates 80ndatest aastatest. Alguses arvati, et IKT vahendite kasutamine lapse varajases eas on ebaefektiivne või isegi kahjulik, siis mida aeg edasi läks ning tehti erinevad uurimusi IKT vahendite integreerimisest alusharidusse ja selle mõjudest lapsele, sai selgeks, et IKT on ainulaadne vahend eelkooliealiste laste arengu toetamiseks. Autor on koostanud oma uurimistöö Türgile põhinedes, sest talle tundub, et IKT vahendite kasutamine ja integreerimine Türgi alusharidussüsteemis on alles lapsekingades ning antud temaatikat on ka veel väga vähe uuritud. Antud uurimustöö peaks autori arvates võimaldama vajalikku lisainformatsiooni õpetajatele, koolitajatele, vanematele.

Uurimisküsimused
1. Milliseid IKT vahendeid lapsed kasutavad?
2. Milliseid oskuseid on lastel vaja IKT vahendite kasutamiseks?
3. Keskmiselt, kui palju aega kasutavad lapsed IKT vahendeid päeva jooksul?
4. Kus ja kellega koos lapsed IKT vahendeid koos kasutavad?

Eesmärk
Antud teadustöö eesmärk on uurida eelkooliealiste laste IKT  vahendite kasutamise karakteristikat nende kodus.

Millest koosneb uurimistöö teoreetiline käsitlus - struktuur
Töö teoreetiline osa ehk struktuur koosneb: töö pealkiri, autorid, lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetod, valim, andmete kogumine ja analüüs, uurimuse tulemused, kokkuvõte ning allikad.

Esmalt, peale sissejuhatust, tuuakse välja antud temaatika ajalugu ning juba varasemalt selles valdkonnas teostatud uurimistööd. Sellele järgneb meetodi peatükk milles kirjeldatakse valimit, andmete kogumist ja analüüsi. Tulemuste osas leitakse vastused eelnevalt püstitatud küsimustele tehnoloogiale ligipääsetavuse, kasutustiheduse, kasutusoskuste ja sotsiaalse poole pealt. Kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et elleks, et valmista ette lapsi neid eesootavaks tehnoloogia rohkeks maailmaks, on juba varajane digimaailmaga tutvumine vältimatu ning arusaamine laste ja digivahendite loomulikust toimimisest võimaldab  luua tugeva põhja.


Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm  oluline.
Tegemist on kvantitatiivse uurimismeetodiga ning selleks oli töös kasutatud küsimustikku. Valimis on juhuslikult valitud Türgis asuvat 7 riiklikku lasteaeda,  igast lasteaiast valiti juhuslikkuse teel 100 last ning laste iga vanuserühma proportsioonid varieerusid.
Valimis olevad lapsed jagunesid järgnevalt: 11,2 % oli 36-48 kuu vanuseid, 31,6% oli 49-60 kuu vanuseid, 52,8% oli 61-72 kuu vanuseid ning 4,4% oli 73+ kuu vanuseid. Kokku 52,6% poisslapsi ning 47,4% tütarlapsi, kokku 703 last.
Lapsevanemati jagunes valim järgmiselt: 73,4% naised ning 26,6% mehed. Kokku osales uuringus 308 lapsevanemat.
Uuring oli kavandatud lähteolukorda kirjeldava uuringuna , milles järgnes põhjuslik võrdlus elanikkonna eripära ja kõrvalekallete korral võimalike põhjuste välja selgitamine. Laste IKT vahenditele ligipääsu, kasutamise, oskuste ja sotsiaalse struktuuri kirjeldamiseks kasutati sagedust, protsenti, keskmist ja standardhälvet. Lisaks kasutati järeldatavat statistikat demograafiliste rühmade võrdlemiseks.

Peamised uurimistulemused (mis uurimusest selgus?)
1. Milliseid IKT vahendeid lapsed kasutavad?
Käesolevas töös nähtus, et enim kättesaadavad tehnoloogilised vahendid kodus olid televiisor ja mobiiltelefon, sellele järgnesid arvuti, digikaamera ja smart telefon.

2. Milliseid oskuseid on lastel vaja IKT vahendite kasutamiseks?
Televiisori vaatamiseks vajalike oskuste juures oli kõige suurem protsent lapsi, kes oskasid ise televiisorit sisse ja välja lülitada ning oma soovi kohaselt kanaleid vahetada. Arvuti kasutamisel oli kõige levinumateks oskusteks hiirega soovitud kohta liikuda ning vajutada, arvutit sisse ja välja lülitada ning arvutit vabalt oma soovi kohaselt kasutada.

3. Keskmiselt, kui palju aega kasutavad lapsed IKT vahendeid päeva jooksul?
Tavapärasel päeval vaatavad lapsed keskmiselt televiisorit päevas 115 min ning kasutavad arvutit kesmiselt 27 minutit. Tubasteks mängudeks 76 min ning õuemängudeks pelgalt 57 min päevas.

4. Kus ja kellega koos lapsed IKT vahendeid koos kasutavad?

Uurides kus ja kellega lapsed koos viibivad IKT vahendeid kasutades, selgus, et nad on väga harva sel hetkel üksinda, pigem ikka mõne teise pereliikmega ühises toas, kui lapsed eelistavad IKT vahendit mitte teise pereliikmega jagada. Kõige sagedasemad asukohad televiisori vaatamiseks on elutuba, muusika kuulamiseks samuti elutuba, arvuti kasutamiseks elutuba ja lapse oma magamistuba ning konsoolimängude mängimiseks elutuba. 

Enamus tegevustest tahavad lapsed teha juba iseseisvalt ning see võib tuleneda ja IKT vahendite kasutamise oskuste kasvust.

Milline on Sinu arvates töö  teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla?

Minu arvates oli töö teoreetiline ja empiiriline osa omavahel hästi kooskõlas ning loogilises järjestuses. Teoreetiline osa andis ülevaate juba selles vallas tehtud uuringutest, antud temaatika ajaloost, uurimise meetodist, valimist ning andmete kogumisest ja analüüsist. Empiirilne osa toetas seda tulemuste ja aruteludega ning töö alguses püstitatud küsimustele saadi ka töö käigus vastused.

Milline oli uus teadmine Sinu jaoks? 
Minu jaoks päris uut põhjapanevat teadmist siit uurimustööst ei ilmnenud, aga olles ka ise kolme väikese lapse ema, sain põnevat lugemist ja kinnitust oma senikogetule seoses digitehnoloogia ja eelkooliealiste lastega. Lapsed tõesti haaravad tehnoloogiaga seotud oskuseid justkui õhust ja vilumus selles vallas on kerge tulema. Alustades televiisori sisse ja välja lülitamisest kuni ise tahvelarvutis toimetamiseni. Kuna televiisorist ning nutiseadmest nähtav on lapse jaoks väga köitev ja endasse haarav, peab loomulikult uute võimaluste avastamine toimuma täiskasvanud inimese kontrolli all.

Teadusartikli allikakirje info. (autorid, pealkiri, väljaandja info, kasutatud andmebaas)

Sami, K. A., (2017) Preschool Children's Interaction with ICT at Home. International Journal of Research in Education and Science, p571-581. DOI: 10.21890/ijres.328086 
Andmebaasina kasutasin Google Scholarit.