22.10 loengu iseseisev töö

3.VIDEO ANALÜÜS

(mis meeldis, mis ei meeldinud, mis oli hea nõuanne, mida teie kindlasti teeksite ja mis tundus mõnest videost selline, mida kindlasti ei teeks).

- "Good example of a parent teacher conference with a child involved". 

Mulle meeldis selle video juures õpetaja positiivne hoiak. Ta alustas vestlust positiivselt, näitas välja, et ta huvitub ka lapse kodus toimuvatest sündmustest ( nt venna sünnipäev), andis mõista emale, et ta mõistab ema muret ja hoolt oma pere noorima lapse käekäigu pärast. Tunnustas last ema kuuldes. Kinnitas emale, et ta on lapse jaoks olemas ning hoolitseb lapse vajaduste ja arengu eest. Näitas lisaks oma jutule ka juurde visuaalset materjali lapse arengu kohta, andis kaasa lugemiseks selgitavad juhendid. Kuulati ja kaasati ka laps sellesse vestlusesse, küsides lapse eesmärkke. Samuti küsis õpetaja emalt, kas emal on eesmärkke uueks õppeaasta. Ei meeldinud mulle video juures see, et video oli osadest kokku pandud ja justkui lavastatud. Ei andnud sujuvat ettekujutust arenguvestluse kulgemist. Vestluses olev ema oli tavapärase lapsevanemaga võrreldes liiga mõistev, positiivne, jaatav. Harva on lapsevanemad sellised ja minu meelest harva kulgeb arenguvestlus nii positiivselt nagu selles videos. 

Õpetaja vestuse alustamise oskuse ja positiivse hoiaku võtaksin sellest videost kaasa.

-Unusual example of a parent teacher conference

See arenguvestlus oli ideaalne näide sellest, millist ei sooviks mitte üksi õpetaja kogeda. Lapsevanem, kes õigustab oma last igal sammul ning süüdistab kõiges õpetajat. Raske oli antud videod midagi meeldivat leida, kui siis see, et vaatamata lapsevanema õigustustele lapse kehvade hinnete korral ja süüdistusetele, et õpetaja kiusab tema last, jäi õpetaja rahulikuks ning püüdis selgitada, mis eesmärgil nad on seal koos. Ja kui õpetaja lõpuks nägi, et sellest vestlusest midagi välja ei tule, lõpetas ta koosviibimise ära ega lubanud enam end lapsevanemal rohkem süüdistada. 

Siit videost võtan enda jaoks selle, et vaatamata süüdistustele ja rünnakule, ei tohi õpetaja endast välja minna, peab säilitama rahuliku oleku. 

-Tips for parent teacher conference

Videod olnud näpunädetest meeldisid mulle see, et õpetaja peaks tegema enne vestlust märkmeid lapse kohta, mida ta oskab ja mis oskus on veel omandamisel. Alusta vestlust ainult positiivselt ning räägi sellest mida laps oskab. Ei ole mõistlik kirjeldada oma arvamust vaid seda, mida laps teeb ja oskab. Mitte positiivse info edastamiseks anda see info edasi positiivne-negatiivne-positiivne võtmes. Viimane nipp oli minule veid võõras. Koosolemise lõpetamine andes vanemale midagi teha, nt lapsele kirjakese kirjutamine. Meie praktika on pigem see, et täidetakse arenguvestluse leht, kus on vanema ja õpetaja nägemus lapse oskustest ja arenguvajadustest. Soovitakse üksteisele kõike head ning minnakse laiali.

MINU OTSITUD VIDEO ARENGUVESTLUSEST

 

Parent Teacher Conference Video- Tips for Productive & Positive Conferences

See oli esimene video, mis mulle otsingusõna sisestades ette tuli ja kuulates video lõpuni, tõdesin, et mulle meeldisid kõik selles videos räägitud näpunäited, et arenguvestlus oleks produktiivne ja positiivne.  Kokku räägiti 6 näpunäitest, millest osad olid mulle juba tuttavad nt. lapse oskuste-mitte oskuste kohta info edastamiseks kasuta "võileiva meetodit" (positiivne-negatiivne-positiivne) ning uue asjana jäi mulle meelde, et koostada endale paberilehele vestluse ülesehitus märksõnadena, juhuks kui vestlus ei lähe väga ladusalt või kui õpetaja enda mõte jookseb kinni. 

ARENGUMAPI ANALÜÜS

Lapse arengumapp on suurepärane vahend õpetajale tegemaks omale märkmeid ning täheldamaks üles lapse argengut ajas, tema oskuseid ja arendamist vajavaid külgi ning selle toel anda ka tagasisidet lapsevanemale arenguvestluse ajal. Arengumapi pidamiseks on erinevaid võimalusi. Ma olen näinud paari e-portfooliona tehtud lapse aregnujälgimise mappi, kuid siiani on piirdunud minu enda isiklikud kasutamise kogemused paberkandjal arengumapiga, mis minule, kui õpetajale tundub turvalisem ning käegakatsutavalt olemasolev. Ma ei pea lootma infotehnoloogiliste vahendite ega interneti olemasolule, kui soovin arengumappi täiendada või lapsevanematega vestelda. Ma tean, kus arengumapid on ja saan neid vajadusel täiendada. Paberkandjal mapi puhul ei pea ma mõtlema, kas see mul aasta pärast ka veel alles on, sest veebikeskkondade puhul ei saa kunagi kindel olla, kas aasta või kahe pärast antud veebileht, kuhu olen portfooliod koostanud, ka veel töötab. Kas peaksin andmeid kuhugile veel topelt varundama? Loomulikult räägib paberkandja kahjuks see, et saan neid täiendada ainult  lasteaias olles ning 20 mappi koju kaasa võtta oleks väga ebamõistlik ja ka tülikas. E-portfoolio eelis on siinkohal kompaktsus, mobiilsus ja efektiivsus. E-portfooliosse saab koguda erinevaid töid, alates joonistusest kuni helifailide ja videodeni välja. Pabermapil see võimalus puudub. E-portfooliot on nt plaadi peal kerge edastada vanematele või muudele vajalikele asutustele. Kõige suuremaks miinuseks veebikeskkondade puhul isikuandmete kaitset puudutavat, sest kõik vanemad ei pruugi anda luba oma lapse isikuandmete, joonistsute jms üles panemiseks internetiavarustesse. Õpetaja peab lähtuma andmekaitse seadusest ja kui osad vanemad ei ole nõus andmete internetti panekuga, siis oleks õpetajale ebamõistlikult suur koormus teha osade laste arengumapid paberkandjal ja osad veebipõhised.  Samuti on lihtsam struktureerituna hoida paberkandjal arengumappi, sest e-portfoolio puhul on oht, et sellest saab lihtsalt kogum lapse tehtud töödest, mitte ei ole niivõrd lapse arengu kajastaja. Selle viimasega peab e-portfoolio puhul väga konkreetse ülesehituse looma.    

    Aga välisest küljest veelgi olulisem on arengumapi sisu. Kindlasti peaksid seal olema lapse arengut kajastavad tööd, joonistused, töölehed, töövihikud, küsitlused, testid, samuti fotod lapse jaoks olulistest sündmustest lasteaias. Õpetaja poolsed vaatlused ning vajadusel individuaalne arengukaart. 

Näide:

1. Küsitlusleht uuele lapsevanemale

2. Lapsevanema poolt täidetud infoleht lapse kohta

3. Lapse lühivaatlused õppeaasta jooksul

4. Lapse mängusokuste kirjeldus

5. Küsitlus lapsele

6. Lapse pilt endast, perest ja värvimispilt

7. Lapse arengu hindamise tabel

8. Lapse vabaaja tööd, kirjaharjutused, märkmed lapse ütluste kohta jne

9. Arenguvestluste kokkuvõte

10. Lapse individuaalsuse kaart (vajadusel)

Arengumapi sisu on suuresti õpetaja enda paika panna, kuid selleks, et osata lapse arengut hinnata ja ka lapsevanemale tagasisdet anda peavad seal siiski olema olemas konkreetsed sisupunktid, ilma milleta ei saa täielikku pilti lapsest ja tema arengust.

Praktika lasteaia arengukava analüüs

1. Praktika lasteaia ehk Riisipere lasteaia dokumendid

Riisipere lasteaia arengukava 2015-2019

Riisipere lasteaia arengukava 2020-2025

 Leia arengukavast (2015-2019) tugevused ja parendusettepanekud haridustehnoloogia aspektist

• Eestvedamine ja juhtimine

Olulisemate tugevuste all ei ole toodud välja IKT alaseid seoseid. Parendusvaldkondade all on ära märgitud avatud olemine mõistlikele uuendustele, tagamaks kaasaegne areng. 

• Personalijuhtimine

Olulisemate tugevuste all ei ole välja toodud IKT alaseid seosesid, küll aga oli parendusvaldkondade all välja toodud üks punkt, mis hõlmas personali- ja meeskonnakoolituste läbiviimist IKT alal.

• Koostöö huvigruppidega ja ressursside juhtimine

Antud punktis on tugevuste all toodud välja, et et kõik rühmad on varustatud arvutiga ning parenduste lõigus oli mainitud eletroonilise dokumendihaldussüsteemi sisseviimine ja rakendamine ning infotehnoloogia võimaluste kasutamine nii info vahetamisel kui ka õppe- ja kasvatusprotsessis.

• Õppe- ja kasvatustegevuse protsess

Käesolevas punktis ei ole tugevuste ega ka parendusvaldkonna all välja toodud IKT alaseid seoseid.

3. Lasteaia arengukava visoon, missioon ja väärtused

MISSIOON

Riispere Lasteaed on koht, kus kõigi laste silmad säravad! 

Töötame selle nimel, et meie lapsed oleksid õnnelikud ja rahulolevad. See on võimalik, kui toetame iga lapse arengut parimal võimalikul viisil, arvestame nende eripärasid ning loome turvalise ja arendava keskkonna.

Missiooni lugedes võib ainukeseks seoseks IKT valdkonnaga pidada "arendav keskkond", mille järgi võiks arvata, et siin on silmas peetud erinevaid IKT võimalusi ja vahendeid.

VISIOON

Meie lasteaed on looduslähedane ja hubane paik, kuhu iga laps tahab rõõmuga tulla. 

Arvestame kõigi laste eripärade ja annetega ja märkame ja toetame. Meil on usalduslik koostöö laste, õpetajate, lapsevanemate, vallavalitsuse ja teiste huvigruppidega. Meie töötajad on pühendunud ja pädevad ning kasutavad uuenduslikke meetodeid ja vahendeid. Meie lasteaia õpija mängukeskkond on mõnus nii toas kui õues. 

Visiooni lugedes  võib IKT valdkonnaga seoses leida fraasi töötajate kohta " pädevad ning kasutavad uuenduslikke meetodeid ja vahendeid". Antud lause katkest võib arvata, et pädevuste all on silmas peetud ka digipädevusi, mis on üks lahutamatu osa õpetaja kutsestandardist ning uuenduslike meetodite ja vahendite all peetakse silmas IKT vahendeid.

VÄÄRTUSED

 Lapsekesksus – seame esikohale lapse, tema tugevused, huvid ja eripära ning pakume talle sellest lähtuvat parimat mängu- ja õpikeskkonda. 

 Looduslähendus – peame tähtsaks looduslähedast ja keskkonnasõbralikku tegutsemist, õuesõpet ning oma ümbruskonna väärtustamist. 

 Kogukondlikkus – väärtustame oma väikest kogukonda ja koostööd, kohalikku ajaloo- ja kultuuripärandit ning traditsioone. 

 Uuenduslikkus – toetame kõigi osapoolte õppimist ja arengut ning teadmistepõhiseid uuendusi õppeprotsessis.

Lasteaia väärtuseid lugedes võib märgata märksõna uuenduslikkus. Siinkohal ei ole küll välja toodud konkreetselt viiteid IKT valdkonnale, kuid väga tõenäoliselt peetakse õppeprotsessi uuenduste all silmas IKT valdkonda puudutavaid uuendusi ja arenguid.

4.Leia uueks perioodiks (so 2020-2025) sõnastatud tegevused ja eesmärgid

Riisipere Lasteaia eesmärgid ja tegevused on jaotatud nelja vaate vahel:

• Õppe- ja kasvatustegevus

        Antud arengukava punktis puuduvad IKT alased seosed, on ainult ära toodud, et lasteaias on kaasaegne ja kõrge tasemel õpe. Mida tähendab kaasaegne ning kas sellega viidatakse  IKT vahendite kasutamisele, see jääb kahjuks selgusetuks.

Parendusettepanekuna võiksin tuua välja, et arengukavasse lisaks veel sissekirjutada IKT alased eesmärgid. Hetkel ainult visioonis viidatatkse pädevatele ja uuenduslikke meetodeid ja vahendeid kasutavatele õpetajatele, aga mujal õppe- ja kasvatustegevuste juures ei joonistu see mitte kuidagi välja.

• Koostöö huvigruppidega

Antud punktis mainitakse küll vanemate koolitamist, aga mis valdkonnas, see jääb selgusetuks. Siin võiksin parendusettepanekuna julgelt märkida vanemate koolitamise meediakasvatuse valdkonnas.

• Juhtimine ja personal

Antud punktis saab tugevusena välja tuua ja on ära märgitud personali koolitamine digipädevuste arendamiseks. Juba õpetaja kutsestandard tase 6 toob välja üheks kutset läbivaks kompetentsiks sobivate IKT vahendite ja võimaluste kasutamine vastavalt ning eneseareng. Kuna digipädevuste alla kuuluvad 5 erinevat kompetentsust, siis parendusettepanekuna täpsustaksin veel konkreetsemalt, millise digipädevuse valguses koolitused on planeeritud.

• Ressursside juhtimine

Antud punkti juures on välja toodud kaasaegsete õppevahendite tagamine rühmades. Taaskord ei ole konkreetselt mainitud IKT vahendeid, kuid tõenäoliselt seda siinkohal silmas peetakse.

5. Kokkuvõttev analüüs

Riisipere lasteaia arengukavas on suhteliselt vähe mainitud IKT võimaluste ja vahendite kasutamist. Kui üldse, siis üsna pealiskaudselt. 

Parendusettepanekutena järgnevaks perioodiks lisaksin mina omaltpoolt veelgi täpsemini sõnastatud tegevused, tuues välja konkreetselt ja IKT sõnastuse. Hetkel on lasteaias väga rikkalik robootikavahendite valik, kuid need seisavad enamasti lihtsalt laos ning õpetajad neid laost võtma ei lähe. Õppevahendid on olemas, kuid õpetajad on vähe motiveeritud ja kindlasti ka vähe koolitatud neid kasutama. Järjepidevad sisekoolitused/jätkukoolitused aitaksid õpetajaid täiendada oma teadmiseid IKT valdkonnas ning olla kaasaegsemad ja pädevad. Läbi koolituste saab õpetajaid toetada ning innustada kasutama oma õppe- ja kasvatustegevustes. Võtta vähemaks pelgust tehnoloogia, kui millegi keerulise suhtes. 

Lasteaias puudub ka haridustehnoloog ning selles osas teeksin mina ettepaneku direktorile kas palgata haridustehnoloog või otsida õpetajate hulgast inimene, kes haridustehnoloogi ametikohustusi täidaks. Tugi ehk inimene, kellelt kolleeg võib mure korral abi saada ja keda usaldada on väga oluline. 

IKT taristu kaardistus

Riisipere lasteaia IKT taristu kaardistus koosneb alljärgnevatest punktidest.

Lühike kokkuvõtlik infosüsteemide ülevaade:

1. Andmed - Amphora, Eliis, Google Drive
2. Tarkvara - operatsioonisüsteem Windows, erinevad õpiprogrammid
3. Teenused - Internet, Wifi, e-post Outlook
4. Seadmed - sülearvutid, televiisorid, multifunktsionaalne värviprinter, mobiitelefonid, tahvelarvutid, smart-tahvel projektoriga. Robootikavahendid Dash ja Dot, Matatalab, CleverCats, komplekt Beebot´e, komplekt Bluebot´e, Bluebot TacTile reader, Ozobot Bit, MakeyMakey, EasyScope wireless.
5. IT-personal- Saue valla IT-toe spetsialist
6. Kasutajad - juhtkond, õpetajad.

 1. Millised IKT-lahendused on lasteias kasutusel? nt. Wifi võrk? Kuidas on korraldatud printimine?

Wifi võrk on kättesaadav kogu lasteaia ulatuses ning selle võimekus on üsna piisav. Muusikasaalis saab kasutada nii LAN-i kui wifit, ainukese kohana lasteaiahoones on muusikasaalis selline lahendus, muusosas on maja kaetud üksnes wifiga. Printereid on lasteaias üks, see on ühiskasutuses ning asub direktori kabineti kõrval. Tegemist on multifunktsionaalse printeriga, millega saab paljundada ka värviliselt, teha koopiaid, skänneerida dokumente jpm. Kõigis neljas rühmas on arvuti, mis on ühendatud üle wifi printeriga ning igast rühmaarvutist on võimalus printida. Arvuteid kasutab õpetaja rühmas ELIIS-i täitmiseks, lapsevanematega suhtlemiseks, dokumentide koostamiseks. Igas rühmas on seinal televiisorid, mis on ühendatud sülearvutiga. Õpetajal on võimalus arvutist näidata suuremat pilti televiisori ekraanile ning kasutada seda õppe- ja kasvatustegevuste mitmekesistamiseks. Igas rühmas on kasutusel ka rühma mobiiltelefon, millelt saavad vanemad õpetajaga päeva. Muusikasaalis on suur smart tahvel ja projektor ning muusikakeskus, mis on kõigile ühiskasutuseks. 

2. Millised IKTga seotud projektid on hetkel töös?  nt. Mõni meediaprojekt? 

IKT-ga seotud projekte praegu direktori sõnul töös ei ole. Kuigi saab lasteaia direktorit tunnustada varasemate projektide kirjutamise eest läbi HITSA jms organisatsioonide, mille toel ning loomulikult omaosalusega on direktor võimaldanud lasteaiale väga rikkaliku IKT vahendite valiku.

3. Milline on IKT-rollide jaotus lasteaias? 

Kuna lasteaias puudub haridustehnoloog, siis vastutab digivahendite eest lasteaia direktor. IKT alast tuge pakub õpetajatele Saue valla IT tehnilise toe spetsialist, kelle kontakt on õpetajatel olemas ning kiiremates küsimustes saab nõu sealt. Juhul, kui midagi katki läheb, siis parandab ja vastutab Saue valla IT-tugi, kelle poole asutuse direktor pöördub. Sama skeem toimib ka juhul, kui soovitakse midagi IKT alast osta st Lasteaia direktor edastab sisendi Saue valla IT toele ning võimalusel arvestatkse see vajadus IT toe eelarvesse. Lasteaial eraldi IT-eelarvet vahendite muretsemise tarbeks ei ole. Saue valla IT-toe eelarve kohta ei õnnestunud mul täpsemaid numbrilisi andmeid saada.  Terminali serverid on IT toe hallata ning ka tulemüürid seadistatakse sealtpoolt. 

4. Ülevaade andmetest ja dokumentatsioonist (sh põhiloendid -detailsem informatsioon seadmete ja kasutajate kohta )

• 7 sülearvutit DEL Latitude 5480. Ostetud eelmisel aastal, väljavahetamist ei vaja. Garantii kehtib.
• 4 televiisorit. Väljavahetamist ei vaja, garantii kehtib.
• 1 multifunktsionaalne värviprinter, toodud majja eelmisel aastal, väljavahetamist ei vaja
• 4 mobiitelefoni. Ostetud eelmisel aastal, väljavahetamist ei vaja.
• 14 tahvelarvutit. Garantii kehtib, väljavahetamist ei vaja.
• 1 suur smart-tahvel koos projektoriga. Garantii olemas, väljavahetamist ei vaja.
• Dash ja Dot. Garantiid ei ole, töökorras.
• Matatalab. Garantiid ei ole, töökorras.
• Komplekt CleverCatse laadimisalusega. Garantiid ei ole, osaliselt töökorras.
• Komplekt Beebot´e laadimisalusega. Garantiid ei ole, osaliselt töökorras.
• Komplekt Bluebot´e. Garantiid ei ole, 1 Bot ei tööta.
• Bluebot TacTile reader. Garantiid ei ole, töökorras.
• Ozobot Bit. Garantiid ei ole, töökorras.
• MakeyMakey. Garantiid ei ole, töökorras. 
• EasyScope wireless. Garantiid ei ole, töökorras.

Hetkel ehitatakse uut lasteaiamaja Riisipere lasteaiale, uusi seadmeid direktori sõnul arvatavast ikka ostetakse, aga missuguseid konkreetselt ja millises mahus, ei osanud ta veel täpselt öelda. Hetkel olemasolevad vahenditest vajaksid uuendamist BeeBotid ja BlueBotid. Lasteaial eraldi IT vahendite tarbeks eelarvet ei ole vaid see on ühine Saue valla IT toe eelarvega. 

5. Kes on hooldus- ning arenduspartnerid ja millised nende vastutusalad?

Kogu seadmepargi hooldus ja arenduspartnerid tulevad sisendi alusel Saue valla IT-toelt. Kõik lepingud sõlmitakse seal ning täpsemat selle alast informatsiooni ei ole võimalik mulle kui praktikandile  avalikustada. 

IKT vajaduste kaardistus

IKT vajaduste kaardistamise protsess on aeganõudev, kui väga tänuväärne, sest selle käigus toimub hetkeolukorra läbimõtlemine ja kirjeldamine, mis annab reaalse võimaluse lasteaia IKT valdkondade määratlemiseks. Leidmaks osapoolte tõelised vajadused, seada erinevaid eesmärke, et leida võimalusi ja lahendusi, proovida uusi tehnoloogiaid ning otsides selle tarbeks võimalikke finantsvahendeid.

1. SIHTGRUPP LAPSEVANEMAD

Lastevanemate vajadused

• turvaline ja privaatne suhtlus lasteasutusega
• info nii lapsevanemale kui lapsele õpetlike veebikeskkondade kohta
• olla õppe- ja kasvatustegevustega kursis ning saada õpetajalt tagasisidet oma lapse arengust
• saada tuge, kuidas kasutada IKT vahendeid turvaliselt ja eesmärgipäraselt

Lahendused

• veebipõhise rühmablogi, päeviku, e-posti pidamine, mis annab lapsevanematele interaktiivse suhtlemisvõimaluse
• paberkandjal oluline info rühma stendidel neile, kes ei ole aktiivsed IKT vahendite kasutajad/ tagavara variandiks kõikidele
• õpetaja pädevus juhendada/nõustada vanemaid lasteaias kasutusel olevate keskkondade kasutamisel( erinevad õpikeskkonnd, lasteaia koduleht, lasteaia Facebooki leht, rühma blogi vms.) ning anda nõu nende turvalisel ja eesmärgipärasel kasutamisel.

Soovitused asutusele

• Kokku leppida nii ühiselt kui ka rühmades eraldi kasutatavad keskkonnad ning tagada õpetajatale vastava sisulised koolitused keskkndade kasutamiseks.
• Tutvustada õpetajatele olemasolevaid IKT vahendeid ning koolitada õpetajaid/kogu personali vastavalt tekkinud vajadustele (nt. erinevad robootika vahendid, arvuti kasutamine, printeri käsitsemine jne).
• Tutvustada ka lastevanematele lasteaias kasutusel olevaid info hankimise kanaleid ning võimalusi.

2.SIHTGRUPP LAPSED

Laste vajadused

• Omandada infoühiskonna jaoks vajalikke oskuseid
• Omandab algse IKT vahendite kasutamise oskuse ning õppida eesmärgipäraselt kasutama erinevaid IKT vahendeid
• saada teada meediakirjaoskusest
• on teadlik IKT vahendite nii positiivsetest kui ka negatiivsetest mõjusest (nt. tervisele, silmad, rüht jne)

Lahendused

• Õpetaja pädevuse kõrgel hoidmine oskamaks orienteeruda meediakasvatuses ning õpetajate praktika lõimida õppetegevustesse erinevaid IKT vahendeid. Teadmised võivad õpetajal olemas olla, aga neid peab ka pidevalt praktiseerima.
• Õpetaja oskus juhendada/suunata ka lapsevanemaid jälgima laste kodust nutivahendite kasutamist (kasutusaega, külastatavaid veebilehekülgi jms).

Soovitused asutusele

• Õpetajatele sisekoolituste korraldamine, et tagada nende järjepidev teadlikkus/oskused IKT vahendite kasutamisest, meediakasvatusest ning teadmiste lastele edasi andmisest.
• Tagada IKT vahendite töökorrasolek ning uuendada/mitmekesistada vahendite valikut.

3.SIHTGRUPP PERSONAL

Personali vajadused

• Tegevuste ettevalmistamiseks erinevate õppe- ja kasvatustegevuste jaoks vajalike materjalide leidmine internetist
• Õppetegevuste mitmekesistamiseks erinevate videode ja ka animatsioonide näitamine lastele
• Õppetegevustes erinevate tehnoloogia vahendite kasutamine ning laste juhendamine neid tegevusse kaasates.
• Õppe- ja kasvatustegevuste dokumenteerimine nt. nädalaplaani koostamine, rühmapäeviku täitmine, info edastamine direktorile
• Iseendale informatsiooni saamiseks nt majas toimuvad üritused, koosolekud ja muul päevakajalisel teemal
• Suhtlemine lapsevanematega personaalselt kui ka jagamaks rühma puudutavat infot ürituste, tegemiste jms kohta
• Omaenda heade ideede ülestäheldamiseks ja ka kolleegidega jagamiseks
• Vajadusel saada kiiret ja professionaalset IT-tuge
• Saada koolitusi olemasolevate ja ka uute vahendite kasutamiseks

Lahendused

• Personalile suunatud erinevad koolitused, lähtudes vajadusest. Julgustada kolleege aitama teineteist, jagama oma kogemusi ja oskuseid.
• Võimaldada kasutada mitmekesiseid keskkondi õppe- ja kasvatustegevusteks ning ka suhtluse hõlbustamiseks.
• Tagada IT-toe olemasolu ja operatiivne kättesaadavus
• Töökorras seadmed ning interneti olemasolu, mille abil erinevaid keskkondi kasutada

Soovitused asutusele

• Viia läbi personalile suunatud IKT koolitusi erinevate programmide, keskkondade kasutamise osas( nt ELIIS, Youtube, GoogleDrive,Facebook, e-post jpt) pidevalt hoida personali pädevuse taset
• Tagada püsiv internetiühenduse olemasolu
• Tagada igasse rühma arvuti kasutamise võimalus
• Tagada õpetajatele töökorras IKT vahendid

4.ÜLDISED VAJADUSED

Üldised vajadused

• Vajadus muutuva ühiskonnaga/ajaga kaasakäimiseks ning uute võimaluste ja vahenditega kursis olemiseks
• Vajadus luua kõikidele lasteaia tegevusse kaasatud osapooltele põhiteadmised meediakasvatusest ning erinevate IKT vahendite eesmärgipärasest kasutamisest.
• Turvalise osapoolte vahelise suhtluse tagamine
•  Laste, personali ja muude vajalike andmete haldamine
• Dokumentide haldamine ja arhiivi korraldamine
• Erinevate sündmuste läbiviimine ja nende dokumenteerimine hilisemaks

Lahendused

• Koolitatud ja pädevad õpetajad ning juhtkond
• Haridustehnoloogi või selle kohuseid täitva õpetaja olemasolu lasteaias
• Tagatud operatiivne IT-tugi personalile
• Kasutussse võetud dokumendihalduskeskkonnad

Soovitused asutusele

• Luua haridustehnoloogi ametikoht või koolitada välja õpetaja, kes täidab haridustehnoloogi kohustusi lasteaias
• Võimaldada personalile vajadusel operatiivne IT-tugi
• Viia läbi erinevaid koolitusi, et tagada õpetajate/personali pädevus infotehnoloogilisel suunal
• Kirjutada lasteasutuse õppekavasse sisse IKT vahendite kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes
• Lasteaia eelarves tagada rahalised vahendid ka IKT valdkonna jaoks.

Vajaduste olulisuse põhjendus:

Tehnoloogia ulatusliku ja kiire arengu tõttu arvan ma, et meediakasvatuse ja tehnoloogia rakendamine õppeprotsessi on vajalik juba lasteaias, et laps oskaks edukalt orienteeruda tänapäeva meediast tulvil maailmas. Sihtgruppide kaupa vajaduste analüüsi käigus läbi mõeldud punktid ja neile ka lahenduste leidmine annab laste sihtgrupile võimaluse saada juurde uusi teadmisi ja oskusi infotehnoloogia valdkonnas. Arendab laste üldoskuseid ja laiendab  maailmapilti meediakirjaoskusega seoses ning tekitab lastele arusaama tehnoloogiavahendite kasutamisest tulenevate negatiivsetest mõjudest.

Lapsevanemate sihtgrupile on olulised ülal kirjeldatud vajadused, sest see võimaldaks neile operatiivsema, turvalisema ligipääsu õppe- ja kasvatustegevusele, lasteaias toimuvale ning hõlbustab õpetajaga suhtlemist. Õpetajate sihtgrupis väljatoodu hõlbustab väga suurel määral õpetaja igapäevast tööd, tehes selle efetiivsemaks, kaasaegsemaks ja turvalisemaks. Hõlbustab õpetaja õppetegevuste planeerimist, mitmekesistab läbiviimist, dokumentatsiooni koostamist ja säilitamist. 

Minu hinnang vajaduste kaardistamisele:

Tehtud kaardistus ja analüüs koos lahenduste leidmise ja soovituste andmisega on väga oluline, kui mitte öelda, et haridustehnoloogi töös baastasandiks, mille käigus tulevad ilmsiks erinevate sihtgruppide vajadused. Kaardistusel ilmnevate erisuste põhjal on võimalik teha järeldusi ning sellest lähtuvalt liikuda edasi vajaduste lahendamise suunas. Üldiselt kaardistusel nähtuv mind ei üllatanud või kui üllatas siis ainult positiivses mõttes. Riisipere lasteaial on väga uuendusmeelne direktor, kes käib ajaga kaasas, on võimaldanud igasse rühma tehnoloogilisi töövahendeid ning laialdase robootikavahendite pargi. Võrreldes nii mõnegi teise lasteaia töötajaga ülikoolist pean tõdema, et meie lasteaed on vahendite ja võimaluste rohkusega tihtipeale teistest ees. Kuid miinuseks on ealiselt vananev personal, kes ei tule tehnoloogiliste uuenduste ja pakutavate võimalustega eriti kaasa.

Mis on võimalikud lahendused, kuidas lasteaed peaks edasi liikuma. Minu ettepanekud.

Käesolevas praktikalasteaias on väga suur sortiment IKT vahendeid, kuid puudu on õpetajate koolitamisest nende kasutamiseks. Kahjuks on eakamad õpetajad väga pelglikud IKT vahendite suhtes ning meelitada neid vahendeid kasutama või vahendite vajalikkust mõistma on paras väljakutse. Siinkohal ma arvan, et kõige parem on IKT vahendile mitte pealesurumine vaid ettenäitamine, kolleegi kutsumine oma õppetegevust vaatama, milles kasutatakse erinevaid vahendeid. Olla kolleegi jaoks olemas, et kasutamisel tekkivad küsimused saaksid vastused ning pakkuda ka igakülgset tehnilist tuge. Lisaks IKT vahendite kaardistamisele oleks oluline kaardistada ka personali üldine meediakirjaoskus, kohati tundus see rühmades õpetajate tegevust vaadates suhteliselt puudulik nt. internetist võetavad pildid ja autoriõigused, kasutatavd heliklipid jms.

Oluline on ka lapsevanemate suunamine ja harimine sel teemal, et televiisor rühma seinal ei ole ainult multifilmide vaatamiseks vaid täisväärtuslik õppe- ja kasvatustegevuste osa. Samamoodi erinevad robootika- ja tehnoloogiavahendid. 

Iseseisev töö II - Sisekoolituse kava

Pealkiri/teema	Programm LearningApps ja äppide koostamine
Valdkond	IKT/Õpetajakoolitus
Sihtgrupp	Riisipere lasteaia õpetajad ja juhtkond
Eesmärk	Koolituse eesmärgiks on tutvustada õpetajatele internetilehekülge LearningApps.org. Kuidas koostada seal erinevaid äppe ning rakendada tehtut õppe- ja kasvatustegevustes. Kuidas jagada teistega oma loodud äppi. Koolituse teisene eesmärk on toetada õpetajate pidevat ja jätkusuutlikku professionaalset arengut tehnoloogiavaldkonnas ning toetada õpetajaid õpitu kasutusse võtmisel õppe- ja kasvatustegevustes
Õpiväljundid	Koolituse läbinu: teab internetilehekülge LearningApps.org, oskab teha antud keskkonda kasutajakontot, teab selle keskkonna erinevaid võimalusi ning praktilise tegevusena oskab ise koostada mõne äpi ning siduda endale vajaliku tegevuse ja õppevaldkonnaga. Õpetaja oskab kasutada oma äpi jagamise võimalust antud keskkonnas.
Koolituse vajalikkuse põhjendus	Antud koolitus on lasteaiaõpetajatele vajalik kuna antud keskkonnas koostatud äppe on lastega tore kasutada õppetegevuste mitmekesistamiseks. Õpetajatel aga puudub kogemus, kuidas LearningApps keskkonnas toimetada ja äppe koostada. Peaaegu kogu kollektiiv koosneb vanemaealistest kolleegidest, kes ei soovi tehnoloogiat kasutada ning antud koolitusega saaksin neile näidata, et pelgamiseks ei ole põhjust.
Koolituse läbiviimise aeg	9.november, 13.30-15.00
Koolituse läbiviimise koht	Riisipere lasteaed
Koolituse maht, auditoorse ning iseseisva töö maht eraldi välja tooduna	Koolituse maht kokku on 2 ak/h. - auditoorne maht on sellest 1h15min ( sissejuhatus, keskkonna tutvustus, konto loomine, erinevate võimaluste tutvustamine, tekkivatele küsimustele vastamine, selgitamine ja lõpus tagasisidestamine) - iseseisev praktiline töö 30 min. (paaristöö tahvlitega: isikliku konto loomine LearningApps keskkonnas ning ühe äpi tegemine).
Maksimaalne osalejate arv õppegrupis	7 õpetajat + juhataja
Õppetöö korraldus	Koolitus on ühekordne, viiakse läbi eesti keeles ning praktiline töö toimub paarides. Kui peaks juhtuma, et mõni õpetaja ei saa see kuupäev kohal olla, siis on võimalus individuaalselt koolitada. Koolituse korraldus: 13:30 Kogunemine 13:35-14:05 Tutvustan õpetajatele LearninApps veebilehekülge üldiselt , navigeerimine, konto loomine, sisselogimine. Tutvustan õpetajatele enda loodud äppe ning selgitan põhilisi võtteid äpi loomisel, salvestamisel ja soovi korral ka teistega jagamisel. Teen näitlikult ühe uue äpi õpetajatele samm-sammu haaval ette. 14:20-14:45 Töö gruppides/paarides. Üks paarilistest teeb iseendale LearningApps programmis konto ning koos osutatakse, millist põhja kasutades ühiselt uus äpp luuakse. Kui ka äppi tervikuna ei jõua valmis, siis oluline on, et õpetajal oleksid selged nö.põhivõtted ning et ta teeks koolitusel algust äpi loomisega. 14:45-15:00 Õpetajate tagasiside ning mõtted seoses uue keskkonnaga ning selle rakendamisvõimalustega õppe- ja kasvatustegevustes.
Koolituse teemad	- ülevaade internetipõhisest keskkonnast LearningApps ja selle võimalustest - isikliku kasutajakonto loomine - praktilise tegevusena ühe äpi loomine kohapeal koolitusel - loodud äppide seostamine läbi praktiliste tegevuste erinevate õppe- ja kasvatustegevuste valdkondadega - kuidas jagada oma loodud äppi teistega
Õppeprotsessi kirjeldus/kasutatavad meetodid	Koolitus sisaldab loengu osa, praktilist tegevust ja arutelu. Koolituse esimeses osas saab õpetaja praktilised teadmised ning teises osas on võimalus teooria kohe iseseisvalt paaristööna järgi katsetada
Hindamine, nõuded  lõpetamiseks	Koolituse lõpetamiseks peab õpetaja kuulama ära nii kogu koolituse teoreetilise osa kui ka osalema praktilises tegevuses. Koolituse lõpu osas reflekteerib õpetaja saadud teadmisi ning hindab edaspidist kasutusvõimalust õppe- ja kasvatustegevustes.  Koolituse läbinud õpetajatel palun sealsamas kohapeal ära täita Google Formsis koostatud ankeedi küsimustega: Kas jäite koolituse ülesehitusega rahule? Milliseid uusi teadmisi koolituse käigus juurde saite? Kas oled edaspidi valmis õpitut lastega koos õppe-ja kasvatustegevuses kasutama? Millised koolitused Sind tehnoloogia valdkonnas veel huvitaksid?
Vajalikud vahendid, ettevalmistused, materjalid osalejatele	Vajalikeks vahenditeks on 4 tahvelarvutit, projektor, Smart-tahvel, internetiühenduse olemasolu, veebileht LearningApps.org Ettevalmistus: Kontrollida, et tahvlite akud oleksid laetud, internetiühendus toimiks, projektor ja Smart tahvel oleksid töökorras. LearningApps keskkonnas erinevate näitlike äppide loomine, mida koolitusel näidata ning  Google Formsis tagasiside küsimustiku loomine. Kindlasti kontrollin, kas LearningApps veebilehel ei ole minu koolituse kuupäeval plaanitud hooldustöid. Mõtlen ka paberkandjal juhendi koostamise peale, et õpetajatel oleks peale koolituse lõppu ka iseseisvaks toimetamiseks veebikeskkonnas. - Veebikeskkond, mida kasutan koolitusel interaktiivselt https://learningapps.org/
Koolituse sobitumine lasteaia IT eelarvesse	Koolitus toimub koolitaja Haridustehnoloogia õppeaine praktika raames ning on lasteaiale tasuta.
Koolituse läbiviija(d)	Koolituse viib läbi Alushariduse pedagoogika III kursuse tudeng Maris Retu