IKT vajaduste kaardistus

IKT vajaduste kaardistamise protsess on aeganõudev, kui väga tänuväärne, sest selle käigus toimub hetkeolukorra läbimõtlemine ja kirjeldamine, mis annab reaalse võimaluse lasteaia IKT valdkondade määratlemiseks. Leidmaks osapoolte tõelised vajadused, seada erinevaid eesmärke, et leida võimalusi ja lahendusi, proovida uusi tehnoloogiaid ning otsides selle tarbeks võimalikke finantsvahendeid.

1. SIHTGRUPP LAPSEVANEMAD

Lastevanemate vajadused

• turvaline ja privaatne suhtlus lasteasutusega
• info nii lapsevanemale kui lapsele õpetlike veebikeskkondade kohta
• olla õppe- ja kasvatustegevustega kursis ning saada õpetajalt tagasisidet oma lapse arengust
• saada tuge, kuidas kasutada IKT vahendeid turvaliselt ja eesmärgipäraselt

Lahendused

• veebipõhise rühmablogi, päeviku, e-posti pidamine, mis annab lapsevanematele interaktiivse suhtlemisvõimaluse
• paberkandjal oluline info rühma stendidel neile, kes ei ole aktiivsed IKT vahendite kasutajad/ tagavara variandiks kõikidele
• õpetaja pädevus juhendada/nõustada vanemaid lasteaias kasutusel olevate keskkondade kasutamisel( erinevad õpikeskkonnd, lasteaia koduleht, lasteaia Facebooki leht, rühma blogi vms.) ning anda nõu nende turvalisel ja eesmärgipärasel kasutamisel.

Soovitused asutusele

• Kokku leppida nii ühiselt kui ka rühmades eraldi kasutatavad keskkonnad ning tagada õpetajatale vastava sisulised koolitused keskkndade kasutamiseks.
• Tutvustada õpetajatele olemasolevaid IKT vahendeid ning koolitada õpetajaid/kogu personali vastavalt tekkinud vajadustele (nt. erinevad robootika vahendid, arvuti kasutamine, printeri käsitsemine jne).
• Tutvustada ka lastevanematele lasteaias kasutusel olevaid info hankimise kanaleid ning võimalusi.

2.SIHTGRUPP LAPSED

Laste vajadused

• Omandada infoühiskonna jaoks vajalikke oskuseid
• Omandab algse IKT vahendite kasutamise oskuse ning õppida eesmärgipäraselt kasutama erinevaid IKT vahendeid
• saada teada meediakirjaoskusest
• on teadlik IKT vahendite nii positiivsetest kui ka negatiivsetest mõjusest (nt. tervisele, silmad, rüht jne)

Lahendused

• Õpetaja pädevuse kõrgel hoidmine oskamaks orienteeruda meediakasvatuses ning õpetajate praktika lõimida õppetegevustesse erinevaid IKT vahendeid. Teadmised võivad õpetajal olemas olla, aga neid peab ka pidevalt praktiseerima.
• Õpetaja oskus juhendada/suunata ka lapsevanemaid jälgima laste kodust nutivahendite kasutamist (kasutusaega, külastatavaid veebilehekülgi jms).

Soovitused asutusele

• Õpetajatele sisekoolituste korraldamine, et tagada nende järjepidev teadlikkus/oskused IKT vahendite kasutamisest, meediakasvatusest ning teadmiste lastele edasi andmisest.
• Tagada IKT vahendite töökorrasolek ning uuendada/mitmekesistada vahendite valikut.

3.SIHTGRUPP PERSONAL

Personali vajadused

• Tegevuste ettevalmistamiseks erinevate õppe- ja kasvatustegevuste jaoks vajalike materjalide leidmine internetist
• Õppetegevuste mitmekesistamiseks erinevate videode ja ka animatsioonide näitamine lastele
• Õppetegevustes erinevate tehnoloogia vahendite kasutamine ning laste juhendamine neid tegevusse kaasates.
• Õppe- ja kasvatustegevuste dokumenteerimine nt. nädalaplaani koostamine, rühmapäeviku täitmine, info edastamine direktorile
• Iseendale informatsiooni saamiseks nt majas toimuvad üritused, koosolekud ja muul päevakajalisel teemal
• Suhtlemine lapsevanematega personaalselt kui ka jagamaks rühma puudutavat infot ürituste, tegemiste jms kohta
• Omaenda heade ideede ülestäheldamiseks ja ka kolleegidega jagamiseks
• Vajadusel saada kiiret ja professionaalset IT-tuge
• Saada koolitusi olemasolevate ja ka uute vahendite kasutamiseks

Lahendused

• Personalile suunatud erinevad koolitused, lähtudes vajadusest. Julgustada kolleege aitama teineteist, jagama oma kogemusi ja oskuseid.
• Võimaldada kasutada mitmekesiseid keskkondi õppe- ja kasvatustegevusteks ning ka suhtluse hõlbustamiseks.
• Tagada IT-toe olemasolu ja operatiivne kättesaadavus
• Töökorras seadmed ning interneti olemasolu, mille abil erinevaid keskkondi kasutada

Soovitused asutusele

• Viia läbi personalile suunatud IKT koolitusi erinevate programmide, keskkondade kasutamise osas( nt ELIIS, Youtube, GoogleDrive,Facebook, e-post jpt) pidevalt hoida personali pädevuse taset
• Tagada püsiv internetiühenduse olemasolu
• Tagada igasse rühma arvuti kasutamise võimalus
• Tagada õpetajatele töökorras IKT vahendid

4.ÜLDISED VAJADUSED

Üldised vajadused

• Vajadus muutuva ühiskonnaga/ajaga kaasakäimiseks ning uute võimaluste ja vahenditega kursis olemiseks
• Vajadus luua kõikidele lasteaia tegevusse kaasatud osapooltele põhiteadmised meediakasvatusest ning erinevate IKT vahendite eesmärgipärasest kasutamisest.
• Turvalise osapoolte vahelise suhtluse tagamine
•  Laste, personali ja muude vajalike andmete haldamine
• Dokumentide haldamine ja arhiivi korraldamine
• Erinevate sündmuste läbiviimine ja nende dokumenteerimine hilisemaks

Lahendused

• Koolitatud ja pädevad õpetajad ning juhtkond
• Haridustehnoloogi või selle kohuseid täitva õpetaja olemasolu lasteaias
• Tagatud operatiivne IT-tugi personalile
• Kasutussse võetud dokumendihalduskeskkonnad

Soovitused asutusele

• Luua haridustehnoloogi ametikoht või koolitada välja õpetaja, kes täidab haridustehnoloogi kohustusi lasteaias
• Võimaldada personalile vajadusel operatiivne IT-tugi
• Viia läbi erinevaid koolitusi, et tagada õpetajate/personali pädevus infotehnoloogilisel suunal
• Kirjutada lasteasutuse õppekavasse sisse IKT vahendite kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes
• Lasteaia eelarves tagada rahalised vahendid ka IKT valdkonna jaoks.

Vajaduste olulisuse põhjendus:

Tehnoloogia ulatusliku ja kiire arengu tõttu arvan ma, et meediakasvatuse ja tehnoloogia rakendamine õppeprotsessi on vajalik juba lasteaias, et laps oskaks edukalt orienteeruda tänapäeva meediast tulvil maailmas. Sihtgruppide kaupa vajaduste analüüsi käigus läbi mõeldud punktid ja neile ka lahenduste leidmine annab laste sihtgrupile võimaluse saada juurde uusi teadmisi ja oskusi infotehnoloogia valdkonnas. Arendab laste üldoskuseid ja laiendab  maailmapilti meediakirjaoskusega seoses ning tekitab lastele arusaama tehnoloogiavahendite kasutamisest tulenevate negatiivsetest mõjudest.

Lapsevanemate sihtgrupile on olulised ülal kirjeldatud vajadused, sest see võimaldaks neile operatiivsema, turvalisema ligipääsu õppe- ja kasvatustegevusele, lasteaias toimuvale ning hõlbustab õpetajaga suhtlemist. Õpetajate sihtgrupis väljatoodu hõlbustab väga suurel määral õpetaja igapäevast tööd, tehes selle efetiivsemaks, kaasaegsemaks ja turvalisemaks. Hõlbustab õpetaja õppetegevuste planeerimist, mitmekesistab läbiviimist, dokumentatsiooni koostamist ja säilitamist. 

Minu hinnang vajaduste kaardistamisele:

Tehtud kaardistus ja analüüs koos lahenduste leidmise ja soovituste andmisega on väga oluline, kui mitte öelda, et haridustehnoloogi töös baastasandiks, mille käigus tulevad ilmsiks erinevate sihtgruppide vajadused. Kaardistusel ilmnevate erisuste põhjal on võimalik teha järeldusi ning sellest lähtuvalt liikuda edasi vajaduste lahendamise suunas. Üldiselt kaardistusel nähtuv mind ei üllatanud või kui üllatas siis ainult positiivses mõttes. Riisipere lasteaial on väga uuendusmeelne direktor, kes käib ajaga kaasas, on võimaldanud igasse rühma tehnoloogilisi töövahendeid ning laialdase robootikavahendite pargi. Võrreldes nii mõnegi teise lasteaia töötajaga ülikoolist pean tõdema, et meie lasteaed on vahendite ja võimaluste rohkusega tihtipeale teistest ees. Kuid miinuseks on ealiselt vananev personal, kes ei tule tehnoloogiliste uuenduste ja pakutavate võimalustega eriti kaasa.

Mis on võimalikud lahendused, kuidas lasteaed peaks edasi liikuma. Minu ettepanekud.

Käesolevas praktikalasteaias on väga suur sortiment IKT vahendeid, kuid puudu on õpetajate koolitamisest nende kasutamiseks. Kahjuks on eakamad õpetajad väga pelglikud IKT vahendite suhtes ning meelitada neid vahendeid kasutama või vahendite vajalikkust mõistma on paras väljakutse. Siinkohal ma arvan, et kõige parem on IKT vahendile mitte pealesurumine vaid ettenäitamine, kolleegi kutsumine oma õppetegevust vaatama, milles kasutatakse erinevaid vahendeid. Olla kolleegi jaoks olemas, et kasutamisel tekkivad küsimused saaksid vastused ning pakkuda ka igakülgset tehnilist tuge. Lisaks IKT vahendite kaardistamisele oleks oluline kaardistada ka personali üldine meediakirjaoskus, kohati tundus see rühmades õpetajate tegevust vaadates suhteliselt puudulik nt. internetist võetavad pildid ja autoriõigused, kasutatavd heliklipid jms.

Oluline on ka lapsevanemate suunamine ja harimine sel teemal, et televiisor rühma seinal ei ole ainult multifilmide vaatamiseks vaid täisväärtuslik õppe- ja kasvatustegevuste osa. Samamoodi erinevad robootika- ja tehnoloogiavahendid.