Õppematerjalide kvaliteedi hindamine ja analüüsimine

Internetis on väga palju huvitavaid ja arendavaid õpikeskkondasid ja -materjale, mis on suunatud erinevas vanuses lastele. Käesoleva ülesande eesmärk on leida minu omal vabal valikul internetist üks digitaalne õppevara/materjal ning seda analüüsida.

Õppematerjali tutvustus

Millega on tegu?

Loodusheli.ee  Põnev avastusretk looduse helimaailma.

Mis eesmärgil see on loodud?

Antud digitaalses õppekeskkonnas pakutakse võimalust kuulata erinevate loomarühmade esindajate hääli ja palju muid helisid. Samuti helisalvestusi, kus võib korraga kuulda mitmete konkreetsetele  kooslusele iseloomulike liikide hääli ehk helimaastikuid nt. helisid niidul ja põllul jpm.  Loodusheli.ee keskkonnas on võimalik läbiviia viktoriine nii vaba osalusega kui ka registreeritud võistkondadega. Uuendusena saavad kõik huvilised ise antud digitaalset õppekeskkonda  täiendada ja uut sisu juurde luua, tehes helivaatlusi vastava rakendusega "Minu loodusheli"

Kes on autor?
Veebikeskkond on tehtud 2016 aastal Tartu Ülikooli loodusmuuseumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Looduskaitse Fondi koostööna.

Digitaalse õppematerjali loomise põhimõtted ja nõuded

Kvaliteetne digitaalne õppematerjal on:
- õppimist toetav
- sisult kvaliteetne
- motiveeriv
- kohandatav
- interaktiivne
- autoriõiguse järgiv
- kasutajasõbralik
- tehniliselt korrektne ja ühilduv
- leitav

Õppimist toetav

Õppimist toetavad põhimõtted
Analüüsitav veebilehekülg vastab sihtrühma (eelkooliealised, kuid pigem põhikooliastmes õpilased) vajadustele ning on loodud eesmärgiga õpetada/kinnistada lastel loodusega ning loodushäältega seonduvat. Kuna antud veebilehel on suurem rõhk helide kuulamisel, aga laps ei õpi ainult kuulamise teel, vaid soovid ka oma nägemismeelt kasutada, siis mina leian, et nägemisfunktsiooni toetamisele on selles õpikeskkonnas liiga vähe tähelepanu pööratud.
Õppematerjalide loomise siht on toetada õpitulemuste ja õpieesmärkide saavutamist. Õpieesmärkide saavutamist saab kontrollida läbi ülesannete lahendamise või interaktiivsete viktoriinide.

Sisult kvaliteetne
Veebilehekülg on sisult kvaliteetne, olles nii ainealaselt kui ka keeleliselt korrektne. Silmahakkavaid vigu ei tuvastanud.

Motiveeriv
Veebilehekülg on motiveeriv. Pildimaterjali on küll väga minimaalselt (ülesannete vaates võib tulla ette küsimusi pildil oleva looma/linnu kohta), kuna tegemist on loodushelide kuulamisega, kuid need helid juba iseenesest on väga põnevad ja kaasahaaravad kuulata.

Kohandatav
Veebilehel kättesaadav materjal ei ole õpetaja poolt kohandatav. On küll viktoriinis variant algajatele ja edasijõudnutele, kui õpetaja seal ise vastavalt vajadusele muudatusi/korrektuure teha ei saa.

Interaktiivsus
Õppematerjal on interaktiivne. Võimaldades nii helide kuulamist, mõningate piltide tundmist, ülesannete lahendamist, kui ka viktoriinide läbiviimist grupitööna. Uue sisu loomist ehk oma helisalvestise üleslaadimist veebikeskkonda.  Õppija saab suhelda nii õppematerjali, õpetaja kui ka kaasõpilastega.

Autoriõiguseid järgiv
Kui õppematerjali autor kasutab teiste loodud materjali, siis peab ta allikale selgelt ja korrektselt viitama. Antud veebilehel on viidatud iga helisalvestise tegijale korrektselt.

Kasutajasõbralik
Õppematerjal ei ole visuaalselt väga köitev.  Puudu on pildimaterjalist, mis köidaks just eelkooliealisi loodusesõpru. Iga erineva helisalvestise juures võiks olla ka selle konkreetse looma/linnu/putuka pilt, kelle häälitsust kuulatakse. See tekitaks veelgi parema seoses lapsel heli ja selle tekitaja vahel ning hõlbustaks uue info kinnistumist.

Tehniliselt korrektne ja ühilduv
Kuna õppematerjali loomisel tuleb tähelepanu pöörata ka tehnilisele korrektsusele, toimimisele ja ühilduvusele ning õppematerjal peab olema probleemideta kasutatav erinevates seadmetes ja veebilehitsejates, siis oli hea meel tõdeda, et antud veeblehekülg töötas sama hästi ka mobiiltelefonis. Kõik lingid avanesid ja helifailid mängisid tõrgeteta.  Tekstid on loogiliselt liigendatud ja kergesti loetavad.

Leitav
Õppematerjal on googeldades kergesti leitav. Mina leidsin selle alustades otsinguid märksõnaga looduse hääled. Kuigi ma ei olnud sellest veebilehest varem üldse teadlik, aga meil oli lastega just sügisene mets ja metsaloomad lasteaias teemaks ning ma soovisin lastele loomade hääli lasta kuulata, siis oli otsimine lihtsam kui ma arvata oskasin.

Ettepanekud õppevara edasiarendamiseks
Ma leian, et antud õppematerjal vastab üldjoontes digitaalse õppematerjali põhimõtetele ja nõuetele.  Kuigi tegemist on helisalvestistele rõhku paneva õpikeskkonnaga, siis võiks just ka nooremale sihtrühmale mõeldes lisada juurde ka visuaalset köitvust pildimaterjali näol. Samuti võiks nii viktoriinist kui ülesannetest olla üks variant kohandatud/kohandatav lasteaialastele.
Muus osas sümpatiseerib see veebilehekülg mulle väga. Kindlasti salvestan selle omale järjehoidjasse ning võtan kasutusele lastega tegutsedes.



ALLIKAD:

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) kvali. (2019, Oktoober 29). Digitaalse õppematerjali loomise soovitused. Loetud aadressil http://oppevara.estmarx.pri.ee/

Loodusheli (2016). Loetud aadressil http://www.loodusheli.ee/

Õpileping ja selle analüüs

Õpilepingu loomiseks aines Haridusinnovatsioonipraktika I võtan kõige pealt ette oma eelmisel õppeaastal koostatud DigCompEdu analüüsi ning teen selle korra veel läbi, hindamaks oma hetke seisu. Huvitav on näha, kas on vahepeal toimunud arengut või olen tammunud samal kohal.

1. Professionaalne kaasatus
 1.1 Organisatsiooniline suhtlus ( olin tase A2, hetkel hinnang B1 )
Lisaks kasutuses olevale Eliisile, Facebooki lasteaia õpetajate ühisele grupile, iga rühma lastevanemate grupile ning lasteaia oma veebileheküljele, mida pidevalt täiendatakse ning sealt leiab oluliseima hõlpsalt üles, ei ole organisatsiooni siseseks suhtluseks midagi juurde kasutusele tulnud.
Kui ma eelnevalt olin rohkem passiivne lugeja, siis nüüd olen hakanud ka rohkem sõna sekka ütlema ning oma mõtteid avaldama, infot jagama kolleegidele nt. erinevaid artikleid, koolitusi, kasulikku lugemist jms. Arutlesin julgelt uue õppekava teemal kolleegidega.
Arengukava: jätkan olemasolevate keskkondade kasutamist, otsin uut infot, läbin kõik haridustehnoloogiasuuna õppeained.

1.2 Professionaalne koostöö  ( Olin tase B1, hetke hinnang B1 )
Senisele maja välisele suhtlusele läbi Lasteaednike Liidu või Lasteaednike ideede grupi ning oma lasteaia kolleegidega on kasutusel Facebooki Riisipere Lasteaia õpetajate grupp ning vahetule suhtlusele igapäevaselt lasteaias kohapeal, ei ole koostöökanaleid juurde lisandunud. Oma lasteaia siseselt olen muutunud aktiivsemaks ning julgemaks, lasteaia väliselt pelgan veel oma kogemuste pagasi puudumist ning olen pigem lugejaks info vastuvõtjaks jäänud.
Arengukava: Edasi arenemiseks peaksin tulema passiivse jälgija staatusest välja ning hakkama rohkem sõna sekka ütlema ning kaasa arutlema. ETwinningu näol olen saanud uue keskkonna, kus hakata professionaalset koostööd praktiseerima.

1.3 Peegeldav praktika  ( Olin tase  A1, hetke hinnang A1 )
Ma jätkuvalt tunnen, et minu individuaalne reflekteerimine ja oma pedagoogiliste digioskuste kriitiline  hindamine on nõrk külg.  Antud analüüsi koostamine aitab mul taaskord oma hetke seisu määratleda ja ka sellest järeldused teha.
Arengukava:  Sellest punktist aitab mind edasi ise aktiivne olemine, uurimine milliseid uuendusi on digivaldkonnas ning kuidas neid edukalt sulandada oma igapäeva töösse.

1.4 Digitaalse pedagoogilise tegevuse aktiivne arendamine  ( Olin tase  A1, hetke hinnag A2 )
Võrreldes esimese DigCompEdu eneseanalüüsiga tunnen ma end hulga enesekndlamalt.
Olen enda digitaalse pedagoogilise tegevuse arendamisele teadlikult rohkem tähelepanu pööranud.  Mind on siinjuures aidanud palju Haridustehnoloogia sunna loengud ja praktikumid ning reaalselt õpitu edasi rääkimine vähemalt ühele kolleegile lasteaias, mis omakorda kinnistab veelgi minu teadmisi. 
Arengukava: Kindlasti saaksin teha siinkohal veel rohkem. Leida temaatilisi konverentse ning osa võtta rohkematest online konverentsidest. Hea veebileht selleks on nt HITSA.ee või haridustehnoloogid.ee kus leidub ka veebiseminare.


2. Digitaalsed ressursid
2.1 Digitaalsete ressursside valimine ( Olin tase A2, hetke hinnang B1)
Oskan valida ja hinnata digitaalseid ressursse lähtudes õppurite rühma iseärasustest ja pedagoogilisest lähenemisest. Suhtun leitud infosse kriitiliselt ja oskan selle usaldusväärsust hinnata. Kasutan mitmeid otsingumootoreid, ei piirdu ainult esimese ette juhtuva infoga. Koolis õpitud aeg ja läbitud ained on mind veelgi enam õpetanud olem allikakriitiline ning sundinud hindama usaldusväärtust. Tunnen end selles vallas tugevamini kui varem.
Arengukava: Edasi jõudmiseks peaksin nüüd püüdma ka integreerida õppetöösse rohkem digivahendeid ning kasutama interaktiivseid võimalusi.

2.2 Digivahendite loomine ja muutmine  ( Olin tase  A1, hetke hinnang A2 )
Õppetöö tarbeks olen loonud Blogger keskkonnas oma isikliku blogi, aga rohkem ma ei ole midagi digitaalset loonud ega ka parendanud. Õppeainete raames olen tundma saanud ka teisi keskkondasid nt Padlet ja Endomondo jt milledega mul varem kokkupuude täiesti puudus ning ma tahan 3-liikmelise võistkonnaga see aasta osa võtta ProgeTiigri üritusest oma lasteaialastega vanuses 5-7. Teen seda just iseenda tagant utsitamise nimel ning põnev saab see kindlasti olema.
Arengukava: Õppeainetest ootan huviga igasuguseid praktilisi ülesandeid nt multimeediumi loomine. ProgeTiigril üritusel osalemine saab olema kindlasti uute asjade loomise innustajaks.


2.3 Digivahendite manageerimine, kaitsmine, jagamine  ( Olin tase  B1, hetke hinnang B1)
Olen teadlik autoriõiguse kaitse seadusest ning suhtun sellesse täie tõsidusega. Oskan kaitsta on isiklikku blogi ning vajadusel saan sellele ligipääsu koodi lisada. Samuti tuleb tõsiselt suhtuda isikuandmete kaitsesse lasteaias, mitte kasutada paroolide automaatset meeldejätmist internetilehekülgede külastamisel ning tööarvutile sisenemiseks parool peale. Oma isiklike materjalide hoidmiseks meeldib mulle Google Drive, just sellepärast, et sinna on mul ligipääs olenemata millist seadet parasjagu kasutan.
Arengukava:  Järgmise etapi saavutamiseks peaksin ma saama rohkem kogemusi laste ja lastevanematega suhtlemisel ning praktiseerida targalt ja vastutustundlikult suhtlemist. Kogemuse tulevad igapäevaselt, lastega koos töötades.

3. Õpetamine ja õppimine
3.1 Õpetamine  ( Olin tase  B1, hetkel hinnang B2 )
Võrreldes möödunud kordse analüüsiga on mul tänaseks juba rohkem praktikat seljataga, aga ma arvan, et oskan  kavandada ja kasutada vastaval ajahetkel vajalikku digivahendit, et õpetamist ja õppimist senisest mitmekülgsemaks ja huvitavamaks muuta. Mulle meeldib lastega koos tegutseda ning olen ise aldis uusi asju avastama ning seda lastele edasi õpetama. Õppetegevustes olen kasutanud lastega tahvleid ja neis erinevaid õppemänge, Bot´te, Dashi, QR-koode, liitreaalsust ja veel.
Arengukava: Jätkuvat on vaja oskuste ja teadmiste kinnistamiseks kasutada võimalikult palju erinevaid digivahendeid, praktiseerida ning saada kogemusi. Kuigi positiivne on tõdeda, et ma tunnen end selles vallas palju enesekindlamalt.


3.2 Juhendamine  ( Olin tase  A2, hetke hinnang  B1)
Digivahendeid saab õppetegevuses kasutada nii individuaalselt kui ka grupiga tegutsedes harjutamaks meeskonnatööd ja üksteisega arvestamist. Õppetegevuses olen kasutanud erinevaid robootikavahendeid nt. Beebot-id, Dash, Ozobot ning smart tahvlil olen kolleege juhendanud lastele suunatud õppetegevustega internetilehekülgedel nt. Lasteekraan.ee, Freppy.eu
Arengukava: 

3.3 Koostöine õppimine ( Olin tase  A2, hetke hinnang B1)
Lastega koos toimetades ja  digivahendeid kasutades olen püüdnud rakendada juhendavat ja suunavat rolli, mitte liialt laste eest asju ära teha. Ma soovin, et neil tekkiks enesekindlus ise hakkama saada ja oskus rühmakaaslastega arvestada. Mina ise ülikooli pinnalt kursusekaaslastega kasutan koostöiseks õppimiseks GoogleDrive, samuti Facebooki gruppi või Messengeri. Avastamata on veel siiani eDidaktikumi võimalused. Tunnen end juba palju vabamalt ja julgen küsida kolleegidelt nõu või arutleda
Arengukava: Siit edasi liikumiseks peaksin  veel rohkem lastega läbiviima digivahenditega ülesandeid, mis nõuavad grupiga tegutsemist. Eelkõige just mõelda ise ka välja need ülesanded.

3.4 Isereguleeritud õppimine ( Olin tase  A2, hetke hinnang  A2 )
Võimalust õpilastel ise oma õppimist kavandada, jälgida ja ka mõelda mis läks hästi ja mida saaks paremini teha. Mulle meeldiks väga näha lapsi ise kogemas protsessi ja et nad samas ka näeksid oma tulemust. Olen kolleegidega sel teemal nõu küsinud, aga minu jaoks kasulikku arutelu ei ole sellest tekkinud.
Arengukava: Pean mõtlema, kuidas anda lastele rohkem võimalust ise oma tegevust planeerida, tulemust näha ja sellest õppida.


4.Hindamine
4.1 Hindamisstrateegia ( Olin tase  A1, hetke hinnang A2 )
Digitaalselt kompetentne õpetaja peab olema võimeline arvestama, kuidas digitehnoloogiate kasutamine võib tõhustada olemas olevaid hindamisstrateegiad ning seda kuidas seda saaks kasutada uute innovaatiliste hindamislahenduste loomiseks.  Antud pädevuse olemusest saan ma aru, aga kuidas seda lastaias rakendada, vajab veel süvitsi mõtlemist. Tutvunud olen Kahooti kui ka Learning Apps´iga, mis annab ka mulle tööriistu juurde.
Arengukava: Antud valdkonnas on küll muutusi toimunud,  kuid ma ise tunnen, et hindamine on hetkel nõrk koht. Küll aga ma proovin lõimida tegevusi robootikavahenditega, mis näitavad kas lapsed on omandanud teatud teema nt. kujundite/värvuste tundmine, õigele kujundile, värvusele liikumine.

4.2 Andmete analüüsimine ( Olin tase  A1, hetke hinnang A2 )
Õppija tegevuse, soorituse ja progressi jälgimine on andmete analüüsimise seisukohalt väga oluline. Mina olen valmis lapse arengu ja edasijõudmise hindamisel kasutama digivahendeid. Õpetajal on omal võimalus luua digitaalne oma rühma laste jälgimise, hindamise ja analüüsimise vahend. Seda läbi õppeaasta täiendada ja kasutada seda nt lapsevanemale tagasiside andmiseks lapse arengust. Kuna mina ei ole veel rühmaõpetaja, siis minul taolist vahendit tekitatud ei ole, aga mõtted selles suunas hakkasid liikuma küll.
Arengukava: Siit tasemelt edasi minekuks peaksin otsima ja kasutusele võtma rohkem online mänge, kiiret tagasisidet ja analüüsi võimaldavaid lahendusi. Minu praegustele teadmistele tuginedes oskaksin kasutada Kahooti ja LearningAppsi, kus tagasiside avaldub kohe, kui laps on teinud oma vastustes valiku.

4.3 Tagasiside ja planeerimine ( Olin tase  A1, hetke hinnang A1 )
Digivahendeid saab kasutada õigeaegse tagasiside andmiseks ja selle toel ka kohandada õpetamise strateegiaid.  Kuna mina veel tegevõpetajana ei tööta, siis ei ole pidanud tagasisidet lapse arengust vanematele andma, aga seda saab kindlasti teha toetudes piltidele, salvestatud töödele, märkmetele lapse tegevustest jms.
Arengukava: Järgmine samm siit edasi oleks reaalselt endale kas välja mõelda või hakata kasutama mingit olemasolevat planeerimise ja tagasisidestamise tööriista nt. kasvõi Eliisi või oma märkmete lehte ning  jooksvalt põgusad suulised vestlused vanematega. Kord aastas peetakse arenguvestluseid.


5. Õppijate innustamine
5.1 Juurdepääsetavus ja kaasamine ( Olin tase  B1, hetke hinnang B1)
Oluline on kõikidele õpilastele juurdepääsu tagamine õpevahenditele ja õppetegevusele, ka erivajadustega õpilastele. Lasteaias on olemas tahvelarvutid ja mitmed erinevad robootika komplektid ning kasutan neid üpris sageli, et innustada laste loovat ja aktiivset tegevust.
Arengukava: Veelgi enam kaasata lapsi digivahenditega tegevustesse ning püüda leida igale lapsele sobiv tegevus ja raskusaste. Õppida tundma erinevaid pedagoogilisi strateegiaid ning tagama, et kõik lapsed saakas vajaliku tähelepanu ja abi.

5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2 )
Oskan hinnata ja arvestada laste eripäradega nt loomupoolest kiiremad ja aeglasemad lapsed ning lasen vastavalt sellele toimetada lastel omas tempos. Bot´idega oleme seda ka praktiseerinud, andnud lastele erinevalt aega (rahulikumad, kiiremad lapsed), kergem ja raskem variant ülesandest
Arengukava:  Siit edasi minekuks peaksin praktiseerima neid võtteid ka teistuguste ikt vahenditega, nt meil on olema Dash ja Dot, Ozobot ja Matatalab.

5.3 Õppijate aktiivne kaasamine ( Olin tase  A2, hetke hinnang B1)
Väga oluline on kaasata õpilasi just nö käed külge tegevustesse, et suurendada nende aktiivset osalust ning harjutada loomingulist väljendust.  Antud pädevust kasutan ma väikeste lastega väga palju, tegelikult iga päev. Ma eelistan laste eest asju mitte ära teha innustada neid kaasamõtlema ning end loominguliselt väljendama. Üritan luua erinevaid võimalusi nii individuaalseks kui grupitööks ja aidata ka õpetajal neid võimalusi tema tegevuses leida.
Arengukava: Digivahendite kasutamine on väga hea viis laste tähelepanu äratamiseks ning nende kiireks tegevusse kaasamiseks. Mida rohkem on käed-külge tegevust, seda paremini laps õpib. Edasi arenguks peaksin leidma õiged vahendid, mida kasutada sihipäraselt kindla õpiväljundi saavutamiseks.


6. Õppijate digipädevuste parendamine
6.1 Informatsioon ja meedia kirjaoskus ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2)
Praeguses infokülluses olevas ajastus on väga oluline aidata lastel arusaada kuidas leida digimaailmas informatsiooni ning vajalikke vahendeid. Ja mis kõige olulisem, julgustada lapsi vajadusel abi küsima. Kuigi lapsed lasteaias iseseisvalt internetist infot ei otsi, võivad nad teha seda kodus, olenevalt kui palju või vähe digivahendite aega kodudes võimaldatakse, siis on laste digikäitumine küllaltki palju täiskasvanu suunata. Mina saan aidata erinevatel hariduslike mängudega veebilehtedel suunata lapsi ja õpetada navigeerima.
Arengukava: Järgmise taseme saavutamiseks peaksin ma rakendama õppetegevusi, mille laps kasutab digivahendit teabe hankimiseks ning et ma saaksin õpetada teabe leidmist, selle usaldusväärsust ning erinevatest allikatest pärit teabe võrdlemist.

6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2 )
Õppetegevus, ülesanded ja hinnangud nõuavad õppijalt aktiivset ja vastutustundlikku digitehnoloogia kasutamist suhtluseks, koostööks ja ühiskonna osaluseks. Sessioonõppe üliõpilasena saan mina seda väga palju praktiseerida oma kaastudengitega just sessi välisel ajal, erinevate keskkondade kaudu. Ning meie kiire elutempoga ühiskonnas, saavad ka lapsevanemad üksteisega pakilisema info jagatud ja arutelud peetud just tehes koostööd interneti vahendusel.
Arengukava: Järgmine samm siit edasi oleks ise tuua suhtlusesse, kas siis vanematega või kolleegidega, mõni uus keskkond. Hetkel on mul meeles just e-Twinning, mida ma tahaksin kolleegidele tutvustada.

6.3 Digitaalse infosisu loomine ( Olin tase  A1, hetke hinnang A1)
Päris uut infosisu vast lasteaialaps veel ise luua ei oska, aga mina saan lapsi julgustada tehnoloogiat kasutama ning tutvustada erinevaid võimalusi. Selgitada lastele, mis on autoriõigus ning miks see on oluline.
Arengukava:  Järgmise sammuna võiksingi proovida luua ise midagi, nt kasutada lastega kaamerat ja teha sellest väikene animatsioon.

6.4 Vastutustundlik kasutamine ( Olin tase B1, hetke hinnang B1)
Võtta kasutusele vastavad meetmed, et tagada õppijate füüsiline, psüühiline ning sotsiaalne heaolu digivahendite kasutamisel.  Kuna lapsel on nutimaailmast lihtne sõltuvusse jääda, saan mina õpetada lapsi kasutama digivahendeid ohutult ja mõõdukalt, et nende tervis ja ka reaalsed sõprussuhted teiste lastega kannatada ei saaks.
Arengukava: Olla jätkuvalt kursis ja uuendada oma teadmisi vastutustundlikust digimaailma kasutamisest, juhendada teisi kolleege ning olla teistele eeskujuks, kelle poole vajadusel pöörduda.

6.5 Digiprobleemide lahendamine ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2)
Väiksemate probleemidega üritan ise hakkama saada ning vajadusel uurin ja oskan otsida, kus vajalikku infot leida. Suuremate probleemidega pöördun pigem spetsialisti poole. Mina ise saan lapsi julgustada probleemide tekkimisel pöörduda täiskasvanud inimese poole, kes aitab lahenduse lahendada.
Arengukava: Järgmise sammuna võiksin ma lasta ise lastel digivahenditega (kontrollitult) katsetada ning üritada anda neile ise võimalus lihtsamatele probleemidele lahendus leida. Olles ise sealsamas abiks juures olemas.


Olles analüüsi taaskord läbi teinud, on tegelikult hea meel tõdeda, et nii mõneski punktis olen ma tase kõrgemale tõusnud ning tunnen end kindlamalt. Kuid ma ei tea, kas olen liiga kriitiline  endaga, kui on ka valdkondi, mis vajavad tõsisemat lähenemist nt. punktid 5. Õpijate innustamine ja 6. Õppijate digipädevuste parendamine.

Õpileping

Minu eesmärgid: 

Varasemalt ei ole mul Haridustehnoloogia praktikaga kogemust ning kui praktikal ette nähtud ülesandeid vaadata, siis tundub see veidi hirmutav, kas ma ikka saan hakkama. Kas ma saan mitte lihtsalt hakkama vaid suudan pakkuda midagi lastele ning innustada ka oma juhendajat IKT vahenditega toimetama. 

Praktika eesmärgiks on toetada minu enda praktiliste oskuste kujunemist  IKT vahendite kasutamisel, vilumuse suurendamine läbi erinevate praktikal tehtavate ülesannete. 

• Analüüsida IKT kasutamist praktikaasutuse õppeprotsessis; 
• Viia läbi õppetegevusi/tunde, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; 
• Abistada õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); 
• Analüüsida ja hinnata kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset.

Strateegiad: Eesmärkide saavutamiseks loodan vajadusel tuge saada õppejõult ja ideid läbi arutelude ka kursusekaaslastelt. Suureks abiks on kindlasti kohustuslik kirjandus ning erinevad videomaterjalid veebis. Oma lasteaiapoolselt juhendajalt loodan saada tuge ning positiivset suhtumist minu kohal olemisse ning tegevustesse. 

Vajalikud vahendid ja ressursid:

Kõige suuremaks ressursiks, mida ma vajan on piisav aeg praktika rahulikuks läbiviimiseks.  Kõik mulle tarvilikud IKT vahendid on olemas lasteaias, ise ma midagi praktikale kaasa võtma ei pea. Lapsed ma loodan on minu planeeritud tegevustest huvitatud ning kergesti kaasatavad, mida üldiselt digivahenditega tegevustega nad ka on.

Eesmärkide ja saavutuste hindamine: 

Oma eesmärgid olen saavutanud, kui olen Haridustehnoloogia praktika ülesanded edukalt sooritanud.  Kui olen saanud jälle grammikese enesekindlamaks ning nautinud lastega koos tegutsemist ning ka juhendavale õpetajale pakkunud avastusrõõmu ning innustanud teda jätkama digivahendite kasutamist õppetegevustes. 

Väga rahul oleksin siis, kui praktika läbimisega saaksin üle vaadata uuesti DigComp Edu 5. ja 6. punkti, õppijate innustamine ning õppijate digipädevuste parandamine ja suudaksin end kasvõi ühe punkti osas tase kõrgemale tõsta.




ALLIKAD

Redecker, C. (2017). European Framework for the Digital Competence of Educators: DigCompEdu.Luxembourg: Office oft the European Union.
Loetud aaressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/european-framework-digital-competence-educators-digcompedu

Haridusinnovatsioonipraktika I

Praktika tegevuskava

Minu praktika algab 28.oktoobril. Hetkel viibib praktikat juhendav õpetaja haiguslehel ning täpsemad kokkulepped tegevuskava osas on veel lõplikult kinnitamata. 

Enne praktikale siirdumist on mul vaja DigiComp.edu raamistiku alusel koostada eneseanalüüs sisendina õpilepingusse ning valisin selle teha justnimelt enne praktikale asumist, et näha, kas on toimunud muutusi minu poolt eelmisel õppeaastal koostatud analüüsiga. 

Panen kirja oma mõtted aja- ja tegevuskavaga seoses, mida praktika esimesel päeval õpetajaga läbi arutada.

1. nädal  28.10- 1.11.2019

• Juhendava õpetajaga tegevuskava läbi arutamine ja kinnitamine.
• Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine; õpetajatega vestlemine, info kogumine.
• Kolme läbiviidava õppetegevuse läbiarutamine õpetajaga, kooskõlastamine. Planeerida I õppetegevus ( Tõenäoliselt tuleb see Dash and Dot´ga)

2. nädal 4.11-8.11.2019

• Lasteaia õpikeskkondade kaardistus. Küsitluse koostamine ning selle läbiviimine õpetajate, laste ja lapsevanemate hulgas.
• Viia läbi I õppetegevus ja planeerida II õppetegevus. (Tõenäoliselt Ozobot´ga). Analüüsin I õppetegevust.

3. nädal 11.11-15.11.2019

• Viia läbi II õppetegevus ja planeerida õpetajaga koostöös III õppetegevus ehk see, mida tema ise läbi viib, minu toetusel.  (Tõenäoliselt õppetegevus Smart tahvlit kasutades). Analüüsin enda II õppetegevust.
• III õppetegevuse läbiviimine ja selle hilisem analüüs.
• Veenduda, et kõik praktikal vajalik oleks tehtud ning igale nädalale vastav blogipostus ka blogis olemas. 

Algselt siis sellised plaanid ning ma usun, et ma saan kolme nädalaga kenasti praktiga hakkama.

Lapse/õppija digipädevused. 2 artikli kokkuvõte.

Antud kodutöös otsisin ma endale kaks relevantset allikat, mis räägivad lastest ja digitehnoloogiast.  Võtsin omale armsaks saanud Google Scholari ette ja asusin otsima. Valikuid on palju ning leida seda, mis mind kõnetab, raske. Aga siiski leidsin.

1. Artikli pealkiri: Digital play: a new classification. 
Autorid: J.Marsh, L.Plowman, D.Yamada-Rice, J.Bishop, F.Scott

Artikkel räägib sellest, kuidas järjest selgemaks saab see, et mängu olemus digiajastul muutub, justnimelt mängimiseks saadaolevate vahendite ja nende viiside osas kuidas erinevad vahendid on arendatud erinevateks mängu tüüpideks. Arvestades antud valdkonnas toimunud muutusi, oleks paslik uuesti läbi vaadata vahendid, mida teadlased on eelnevates uuringutes mängude kategoriseerimiseks kasutanud. Antud artikkel keskendub Bob Hughes´i väljatöötatud mängutüüpide taksonoomiale, pidades silmas tehnoloogilisi muudatusi digiajastul. Andmete analüüsi käigus uuritakse kui palju võivad rakendused soodustada laste mängu ja loovust.  Töö esimeses pooles on välja toodud peamised muutused, mis on toimunud Hughes´i taksonoomia väljatöötamisest alates ning töö teises pooles käsitletakse muudetud taksonoomiat juhtudes tähelepanu kategooriale transgressiivne mäng ja viidates sellele, et uute digitaalsete kontekstide tagajärjel on muutunud mitte niivõrd mängutüübid, kui mänguolemus. Transgressiivne mäng on mäng, milles lapse seisavad vastu/ ületavad oodatavaid  norme, reegleid, tajutavaid piiranguid nii digitaalses kui ka mittedigitaalses kontekstis.

16 erinevat mänguliiki: 1. Sümboolne mäng, 2. Energiline, ilma vägivallata mäng, 3. Sotsiaal-dramaatiline mäng, 4. Sotsiaalne mäng, 5. Loominguline mäng, 6. Suhtlusmäng, 7.Dramaatiline mäng, 8. Liikumismäng, 9. Sügava mõtteline mäng 10. Uuriv mäng, 11. Fantaasia mäng, 12. Kujutav mäng, 13. Kontrolli omamise mäng, 14. Objekti põhine mäng, 15. Rollimäng, 16. Ajaloolise sisuga mäng.
Mänguliigituste tabel ja Hughes´i kohandus sellele on artiklis kenasti tabeline välja toodud.

Kõik artiklis toodud 3 näidet on filmitud kooli IT klassis, "üle õla" võtet kasutades (mis võimaldas laste tegevusi märgata), kui lapsed mängivad individuaalselt iga üks oma tahvelarvutis. Filmimise ajal oli ainus teine inimene seal ruumis IT-õpetaja.  Esimene näide on 4a. Simon, kes mängib Minecrafti rakenduses, teine näide on Jenniferist, kes mängib AR Flashcards rakenduses ja kolmas näide on April, kes mängib Temple Run rakenduses. Artiklis olevaid näiteid ilmestavad kirjeldused  laste käitumisest, häälitsustest ja olekust mängude mängimisel.

Hughes´i taksonoomia kohandamine annab ka teistele instantsidele laste digitaalse mängu konteksti analüüsimiseks kasuliku raamistiku. Kuigi see konkreetne uuring keskendus alla viie aastastele lastele, siis saab seda väga edukalt kasutada ka vanemate laste, noorte ja täiskasvanute digimängus.


2. Artikli pealkiri: Young children´s learning with digital media. 
Autorid: D.A. Lieberman, C.H. Bates, J. So

See artikkel annab ülevaate uuringutest, mis puudutavad 3-6 aastaste laste digimeedia kasutamisest ja õppimisest. Digimeedia hulk sellele vanusegrupile on kasvavas tendentsis ja sisaldab arvutipõhiseid ning online tegevusi, konsooli videomängud, käeshoitavad meediavahendid, elektroonilised mänguasjad, mängukeskused, nukud ja robotid, mis kõnnivad ja räägivad. Füüsiliselt aktiivsed mängud, kasutades tantsupatju, spordivarustust, statsionaarseid jalgrattaid, kui mängu lisasid ning teiste hulgas ka veebikogukonnad ja sotsiaalvõrgustikud. Uurimistöö on testinud mitme digimeedia toote tõhusust väikelapse õppimisprotsessis ja on leidnud näiteks paranemise märke laste teadmistes ja oskustes mõelda, planeerida, vaadelda, probleeme lahendada, lugeda, arvutada, hüpoteese kujundada ning loovust ja koostöist õppimist arendada. Artikkel lõppeb arutlusega uurimistöö lähenemistest, mida oleks võimalik kasutada uurimaks noorte laste digimeedia kasutamist, et parandada sellele vanusegrupile suunatud vahendite disaini ja efektiivsust tulevikus.

Paljud kodus kasutamiseks mõeldud digitaalse meedia vahendid on mõeldud keele ja lugemisoskuse  arendamiseks nt. tähestik, foneetika, sõnatuvastus, sõnaehitus ja keele, kui teise keele õppimine. Digitaalsed õppevahendid saavad aidata väikelastel ka matemaatikat õppida nt. loendamist, aritmeetilist probleemilahendust, ruumilist mõtlemist ja geomeetrilisi teadmisi, millede areng kasvab koolieelsetel aastatel hüppeliselt. Selletõttu saavad neid oskuseid arendavad vahendid oluliselt suuremat tähelepanu. Hästi kavandatud arvutiprogrammid, mis on avatud ja pakuvad kasutajale mõningast kontrolli õppetegevuse üle, võimalust loomingulisteks valikuteks või kujutlusvõimega väljenduseks, võivad hõlbustada  laste loovat lähenemist õppimisele ning suurendada huvi ja kaasatust. Digimeedia saab õpetada oskusi kunstiliseks ja kujutlusvõimeliseks väljendamiseks sellistes valdkondades nagu muusika, joonistamine, maalimine, animatsioon, kirjutamine, lugude jutustamine ja luule.
Samuti on uurinud teadlased laste kognitiivsete oskuste arengut digimeedia abil ning on täheldatud, et hästi läbimõeldud arvutipõhised õppetegevused ja mängud võivad parandada abstraktse mõtlemise, reflektiivse mõtlemise ning teabe analüüsimise ja hindamise oskusi. Digitaalse meedia kasutamist on võrreldud kognitiivsete oskuste õpetamist traditsiooniliste õpetamismeetoditega. Koostöö- ja sotsiaalsesuhtluse oskusi saab samuti täiendada/arendada hästi kavandatud digitehnoloogia abil. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes jagavad arvutit, tegid seda õiglaselt ja koostööl põhineval viisil nt. teise lapse spontaanselt kaasamisega, üksteisele verbaalse ja mitte verbaalse abi pakkumisega. Samuti on uuringud näidanud, et väikelaste motivatsioon õppida on suurenenud, kui nad on seotud kaasahaarava ja lõbusa digivahendiga.

Enamus uuringuid selles vallas on täheldanud olulist mõju, näiteks laste seotusest digimeedial põhineval tegevusel, klassiruumis ning pere meediakäitumisel, kognitiivsete oskuste ja õpiväljundite saavutamisel. Tulemuste ja mõju uuringud, nagu see, on väga kasulikud, et tuvastada ja kinnitada digitaalse meedia eelised ja puudused. Uut tüüpi meedia ilmumisel on jätkuvalt tulemuse ja mõju uuringud vajalikud ka tulevikus.


Kasutatud allikad:

1. Lieberman, D. A., Bates, C. H., & So, J. (2009). Young children's learning with digital media. Computers in the Schools, 26(4), 271-283. Loetud aadressil: https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07380560903360194 
2. Marsh, J., Plowman, L., Yamada-Rice, D., Bishop, J., & Scott, F. (2016). Digital play: A new classification. Early Years, 36(3), 242-253. Loetud aadressil: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09575146.2016.1167675

Õpikeskkondade kaardistus ning nende võimalused koostööks

Oma teises koduses ülesandes tuleb mul kaardistada kasutatavad õpikeskkonnad ning leida nende võimalused koostööks õppijate, lapsevanemate ja kolleegidega.
Oma ülesande otsustasin lahendada ühe rühma põhiselt, kus viin läbi ka Haridusinnovatsiooni praktika I osa. Seda just seetõttu, et aidata selle konkreetse rühma õpetajatel võimalikult palju ja sügavuti tundma saada oma olemasolevatest võimalustest ning kuidas neid õppimisel ja õpetamisel ära kasutada.
Mida tähendab minu jaoks personaalne õpikeskkond. Tegelikult tähendab see ju sellist keskkonda, mis lähtub justnimelt minu vajadustest, mis loob minule parimad võimalused õppimiseks ning toetab minu kui õppija igakülgset arengut. Õpikeskkond peaks sisaldama erinevaid töövahendeid, nii veebipõhiseid kui ka virtuaalmaailmast väljaspool olevaid, justnimelt selliseid, mida mina ise pean enda arenguks oluliseks.
Oma personaalse õpikeskkonna mõistekaardi otsustasin luua Bubbl.us keskkonnas ja seda seetõttu, et ma olen ühe korra samas keskkonnas mõistekaarti koostanud ning tahaksin selle keskkonna enda jaoks selgemaks saada. Pigem soovin, et oskaksin kasutada ühte keskkonda väga hästi, kui et mitut pinnapealselt.

Nii veebipõhiseid kui ka päriselulisi keskkondi kasutan ma lapsevanemate, kolleegide, laste (õppijate) ja ülikooliga seotud koostööks. 

Lapsevanematega koostööks on põhilisteks keskkondadeks Eliis, FB suhtlusgrupp, ühine meililist ja lasteaia koduleht, mille kaudu vanematele infot edastatakse ning toimunud sündmustest ja  lastest  pilte jagatakse. Koostöö toimub ka silmast silma vestlustel, kui toimuvad arenguvestlused või vajadusel ka jooksvalt õhtuti. Vähesel määral on kasutusel ka rühma garderoobis olevad, visuaalselt hästi nähtavad, stendid ja vaba seinapind. Nende kasutus on üpriski väike ja seda vanemate tagasiside tõttu, et visuaalselt on küll hästi näha, kuid kuna pole kuskile üles kirjutada ning kogu info meeles ei püsi, siis lapsega koju jõudes ei mäleta enam, mis rühmaseinal täpselt kirjas oli. Seega eelistavad vanemad pigem veebipõhist infokanalit, kuna sealt on info igal ajal kättesaadav ja ülevaadatav.
Muidugi siinkohal annaks kindlasti välja mõelda lahendusi nt. märkmepaberi ja kirjutusvahendi panemine garderoobi, et vanemad neid vabalt kasutada saaksid info ülestähendamiseks.
Kindlasti on õpetajal lapsevanematega võimalik kasutada GoogleDrive/Docsi ühiste dokumentide jagamiseks, koondamiseks ja Google Photos´t pildigaleriide loomiseks. Facebooki suhtlusgrupi asemel oleks vahelduseks täitsa tore ka rühma blogi pidada ja minu arust oleks see ka visuaalselt ilusam ning kokkuvõtlikum vaadata.

Kolleegidega koostöös kasutan ma põhiliselt nt. Eliisi, lasteaia kodulehte, Riisipere lasteaia õpetajate FB gruppi. Teistel õpetajatelt ideede saamiseks ja jagamiseks olen liitunud FB Robootika ning lasteaednike ideede grupiga. Meili suhtluseks kasutame gmaili. Väga vähe olen ma õpetajatega koostöös kasutanud erinevaid lastele suunatud veebilehekülgi nt. Lasteekraan.ee ( endine lastejaam.err.ee) või Lastekas.ee, seal on palju toredat materjali tähtpäevadeks, pühadeks ,mida kolleegidega ka jagada ja ärgitada neid kasutama. Kaastöötajatega koostöös ei ole ma üldse kasutanud Youtube ja blogi võimalusi. Tegelikult annabki see mulle siinkohal mõtte hakata täiendama oma enda blogi, mitte ainult ülikooliga seotud teemadel vaid hakata koguma huvitavad artikleid, materjale, ideid, mida kolleegidega jagada ja kasvõi õppetegevuse kavandamise protsessis koostööd teha. Ning kindlasti ei tohiks ära unustada raamatukogu ja paberkandjal raamatuid. Meil on lasteaias päris arvestatava suurusega metoodika kabinett, kus on hulgaliselt (kokku 1379) huvitavaid raamatuid. Kuna mina ise tegin raamatute seas inventuuri ning koostasin olemasolevatest raamatutest ühiseks kõigile kasutamiseks koondtabeli, siis saaksin ka mina siinkohal senisest enam minema õpetajaid raamatukogu riiuli juurde.
Läbi veebiseminari sain aimu ka e-Twinningu võimalustest, see oli minu jaoks täiesti uus veebikeskkond ning tundmatu ka minu kolleegidele. Õpetajatega vesteldes leidsin ma 3 mõttekaaslast, kellele seda internetilehekülge ka tutvustada sain ning ma usun, et me teeme e-Twinningu võimaluste veel põhjalikumalt tutvust.

Lastega ühiselt olen kasutanud väga mitmeid erinevaid võimalusi. Laste apsoluutsed lemmikud on Lastejaam.err.ee ning erinevad õppefilmid, mida oleme Youtube vahendusel vaadanud nt National Geographic´u loodusfilmid. Olen lastega koos vaadanud teiste laste töid läbi FaceBooki lasteaednike ideede grupi, et inspiratsiooni saada. Kasutame lastega ka oma rühma Facebooki lehte, kuhu riputame päeva erinevatest hetkedest tehtud pilte või ühisüritustest. Lastele väga meeldib pilte vaadata ning ennast ja sõpru nendelt leida. Kord kuus püüame ka raamatukogusse jõuda, et mitte jääda ainult veebipõhiseks vaid näidata lastele, et ka raamatukogu on väga põnev koht nii õppimiseks kui ka raamatute vaatamiseks.  Keskkonnad, mida me lastega kasutanud ei ole, on nt. Pinterest, sealt leiaks samuti väga suures koguses meisterdamise- ja igasugust muud temaatilist inspiratsiooni.  Kindlasti soovin ma eTwinningu endale selgeks teha ja oma rühma lastega sealsetes projektides osaleda ning ka võibolla meile sõpruslasteaed/sõorusrühm saada.

Ülikooli õppetööga seoses on minu rohkem kasutatavateks keskkondadeks e-didakikum, Moodle, Akadeemilise raamatukogu veebiversiooni, ETERA, ja loomulikt ka raamatukogu füüsiliselt koos oma raamatutega. Hindan väga kaasõpilastega vestlemisest, kogemuste vahetamistest, vastastikune toetus ja ühtekuuluvustunne on olulised ja toetavad.  Pean lugu õppejõududest ja väärtustan nende tahet meile uusi teadmisi edasi anda ning selleks vajalik keskkond luua.  Sessioonõppe suurimaid miinuseid on õppejõuga koos veedetavate kontakttundide arvu vähesus, paraku see ei ole siinkohal muudetav. Samuti on õpikeskkonnana google drive ja google classroom pooleteise aastaga vägagi käepäraseks ja tuttavaks saanud. Kursusekaaslastega käib põhiline kommunikatsioon läbi ühise Facebooki grupi või meililisti.  Me ei ole omavaheliseks suhtluseks veel e-didaktikumi võimalusi avastanud, millest on küll kahju, sest tegelikult ei ole Facebook ainukene keskkond, kuhu suhtlus peaks koonduma. 

Kui kirjutatud kokkuvõtliku pilguga vaadata, siis on tegelikult arenguruumi iga sihtrühmaga küll ja mitmeid. Praegune ülesanne antud mõtteharjutuse ja analüüsi näol oli tegelikult väga hea võtmaks korraks aja maha ja mõtlemaks, kellega koostöös ma milliseid keskkondasid kasutan ning tuleb tõdeda, et mõnda neist, nagu näiteks Facebook, isegi liiga palju. On olemas alternatiive, peab lihtsalt julgema võtta kasutusele midagi uut ja sellega ka oma maailmapilti laiendada.
Moto mulle: Käi ajaga kaasa ja uuri võimalusi!

eTwinningu veebiseminar

Aine Õppimine ja õpetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas aine raames kuulasin veebiseminari eTwinningu parimatest projektidest.
Seminari kuulamise järel pidin leidma vastused kahele küsimusele.

1.  eTwinningu võimalused minu õpetaval/õpetataval haridustasemel.

Olles ära kuulanud eTwinningu veebiseminari ning nende koduleheküljelt infot juurde lugedes, olen ma veendunud, et ka lasteaiaõpetaja saab oma töös loodud keskkonda ja võimalust väga hästi ära kasutada. Kuna lasteaias on orgaaniliselt palju lihtsam teha lõimitud ja nö projektipõhiseid tegevusi, siis lihtsustab eTwinning seda veelgi.
Õpetajale on see suurepärane võimalus oma ideede realiseerimiseks ja eneseväljenduseks, eriti lasteaiaealiste lastega töötades tekib ideid ja loomingulist materjali väga palju. Jagada enda ideid teiste Euroopa õpetajatega ja võtta osa teiste inimeste ideedest erinevate maade üleste koostööprojektide näol. Registreeritud liikmena saab õpetaja algatada projekte, leida koostööpartnereid, osaleda erinevates gruppides ja õpetajatubades ning online veebikoolitustel. Lastega erinevates projektides osalemine rikastab nende mõttemaailma, toob lasteaiapäevadesse uudsust ja põnevust, annab võimaluse tutvuda teiste maade kultuuriga ning miks mitte leida endale ka sõpruslasteaed.
Lisaks saab õpetaja osaleda erinevatel online seminaridel, veebikursustel ning korraldatakse kutsealase arengu töötubasid ja teemakonverentse. Kõike seda selleks, et õpetajatel oleks eTwinningus võimalus end kutsealaselt arendada.


2. Veebiseminari kui tehnilise lahenduse võimalused ja kasutajakogemus?

Veebiseminar on iseenesest ju reaalajas toimuv seminar, kus osalejatel on võimalik koolitust jälgida endale sobivas kohas. On see siis töökohal, koolis, kodus jne. Seminarist osavõtmiseks on põhimõtteliselt tarvis kolme asja: infotehnoloogilist seadet, Interneti ühendust ning mugavamaks kuulamiseks ka kõrvaklappe. 

Minul isiklikult küll varasem taoline veebiseminaril osalemise kogemus puudub, aga esimene kogemus  jättis mulle väga positiivse mulje. Kellele ei meeldiks, kui ei pea planeerima ja kulutama aega sellele, et reisida hoopis teises asukohas toimuvale koolitusele. Mina sain koolituse ajal olla oma kodus, teetass arvuti kõrval ja kuulata. Hoides sellega kokku nii raha kui ka õpetaja  jaoks niigi nappi vaba aega. Ja tegelikult piisab ükskõik millisest infotehnoloogilisest seadmest, mis võimaldab veebiseminaride keskkonna rakendust käivitada, kasvõi tahvelarvuti või nutitelefon, ei pea olema arvuti olemasolu.

Positiivse üllatusena sain mina juurde teadmisi, et veebiseminari tarkvara ei võimalda mitte ainult kõige lihtsama slaidi, pildi ja hääle edastamise võimalust vaid samuti saab viia läbi küsitlusi, gallupeid, teste.  Koostada tagasiside küsimustikke ja anda sõna veebiseminari osalejatele nii sõnas, pildis kui hääles. Riputada süsteemi üles seminari materjale ning registreerida seminaril osalejad, saata automaatseid meeldetuletusi/infot seminarile registreerunutele, salvestada seminare ning anda võimalus neid uuesti kuulata/vaadata ning analüüsida osalemist ja tagasisidet. 

Ma arvan, et selline interaktiivne ja külluslik võimalus töötajana ise koolitustest osa saada või tööandjana koolitusi, koosolekuid korraldada, muudab veebiseminarid tulevikus veelgi atraktiivsemateks.  Tegin tutvust HITSA kodulehel pakutavate veebiseminaride valikuga ning kindlasti hoian taolistel võimalustel edaspidi veelgi sagedamini silma peal.

Kokkuvõtteks võin öelda, et sain üpris kasuliku kogemuse osaliseks