Oma ülesande otsustasin lahendada ühe rühma põhiselt, kus viin läbi ka Haridusinnovatsiooni praktika I osa. Seda just seetõttu, et aidata selle konkreetse rühma õpetajatel võimalikult palju ja sügavuti tundma saada oma olemasolevatest võimalustest ning kuidas neid õppimisel ja õpetamisel ära kasutada.
Mida tähendab minu jaoks personaalne õpikeskkond. Tegelikult tähendab see ju sellist keskkonda, mis lähtub justnimelt minu vajadustest, mis loob minule parimad võimalused õppimiseks ning toetab minu kui õppija igakülgset arengut. Õpikeskkond peaks sisaldama erinevaid töövahendeid, nii veebipõhiseid kui ka virtuaalmaailmast väljaspool olevaid, justnimelt selliseid, mida mina ise pean enda arenguks oluliseks.
Oma personaalse õpikeskkonna mõistekaardi otsustasin luua Bubbl.us keskkonnas ja seda seetõttu, et ma olen ühe korra samas keskkonnas mõistekaarti koostanud ning tahaksin selle keskkonna enda jaoks selgemaks saada. Pigem soovin, et oskaksin kasutada ühte keskkonda väga hästi, kui et mitut pinnapealselt.
Nii veebipõhiseid kui ka päriselulisi keskkondi kasutan ma lapsevanemate, kolleegide, laste (õppijate) ja ülikooliga seotud koostööks.
Lapsevanematega koostööks on põhilisteks keskkondadeks Eliis, FB suhtlusgrupp, ühine meililist ja lasteaia koduleht, mille kaudu vanematele infot edastatakse ning toimunud sündmustest ja lastest pilte jagatakse. Koostöö toimub ka silmast silma vestlustel, kui toimuvad arenguvestlused või vajadusel ka jooksvalt õhtuti. Vähesel määral on kasutusel ka rühma garderoobis olevad, visuaalselt hästi nähtavad, stendid ja vaba seinapind. Nende kasutus on üpriski väike ja seda vanemate tagasiside tõttu, et visuaalselt on küll hästi näha, kuid kuna pole kuskile üles kirjutada ning kogu info meeles ei püsi, siis lapsega koju jõudes ei mäleta enam, mis rühmaseinal täpselt kirjas oli. Seega eelistavad vanemad pigem veebipõhist infokanalit, kuna sealt on info igal ajal kättesaadav ja ülevaadatav.
Muidugi siinkohal annaks kindlasti välja mõelda lahendusi nt. märkmepaberi ja kirjutusvahendi panemine garderoobi, et vanemad neid vabalt kasutada saaksid info ülestähendamiseks.
Kindlasti on õpetajal lapsevanematega võimalik kasutada GoogleDrive/Docsi ühiste dokumentide jagamiseks, koondamiseks ja Google Photos´t pildigaleriide loomiseks. Facebooki suhtlusgrupi asemel oleks vahelduseks täitsa tore ka rühma blogi pidada ja minu arust oleks see ka visuaalselt ilusam ning kokkuvõtlikum vaadata.
Kolleegidega koostöös kasutan ma põhiliselt nt. Eliisi, lasteaia kodulehte, Riisipere lasteaia õpetajate FB gruppi. Teistel õpetajatelt ideede saamiseks ja jagamiseks olen liitunud FB Robootika ning lasteaednike ideede grupiga. Meili suhtluseks kasutame gmaili. Väga vähe olen ma õpetajatega koostöös kasutanud erinevaid lastele suunatud veebilehekülgi nt. Lasteekraan.ee ( endine lastejaam.err.ee) või Lastekas.ee, seal on palju toredat materjali tähtpäevadeks, pühadeks ,mida kolleegidega ka jagada ja ärgitada neid kasutama. Kaastöötajatega koostöös ei ole ma üldse kasutanud Youtube ja blogi võimalusi. Tegelikult annabki see mulle siinkohal mõtte hakata täiendama oma enda blogi, mitte ainult ülikooliga seotud teemadel vaid hakata koguma huvitavad artikleid, materjale, ideid, mida kolleegidega jagada ja kasvõi õppetegevuse kavandamise protsessis koostööd teha. Ning kindlasti ei tohiks ära unustada raamatukogu ja paberkandjal raamatuid. Meil on lasteaias päris arvestatava suurusega metoodika kabinett, kus on hulgaliselt (kokku 1379) huvitavaid raamatuid. Kuna mina ise tegin raamatute seas inventuuri ning koostasin olemasolevatest raamatutest ühiseks kõigile kasutamiseks koondtabeli, siis saaksin ka mina siinkohal senisest enam minema õpetajaid raamatukogu riiuli juurde.
Läbi veebiseminari sain aimu ka e-Twinningu võimalustest, see oli minu jaoks täiesti uus veebikeskkond ning tundmatu ka minu kolleegidele. Õpetajatega vesteldes leidsin ma 3 mõttekaaslast, kellele seda internetilehekülge ka tutvustada sain ning ma usun, et me teeme e-Twinningu võimaluste veel põhjalikumalt tutvust.
Lastega ühiselt olen kasutanud väga mitmeid erinevaid võimalusi. Laste apsoluutsed lemmikud on Lastejaam.err.ee ning erinevad õppefilmid, mida oleme Youtube vahendusel vaadanud nt National Geographic´u loodusfilmid. Olen lastega koos vaadanud teiste laste töid läbi FaceBooki lasteaednike ideede grupi, et inspiratsiooni saada. Kasutame lastega ka oma rühma Facebooki lehte, kuhu riputame päeva erinevatest hetkedest tehtud pilte või ühisüritustest. Lastele väga meeldib pilte vaadata ning ennast ja sõpru nendelt leida. Kord kuus püüame ka raamatukogusse jõuda, et mitte jääda ainult veebipõhiseks vaid näidata lastele, et ka raamatukogu on väga põnev koht nii õppimiseks kui ka raamatute vaatamiseks. Keskkonnad, mida me lastega kasutanud ei ole, on nt. Pinterest, sealt leiaks samuti väga suures koguses meisterdamise- ja igasugust muud temaatilist inspiratsiooni. Kindlasti soovin ma eTwinningu endale selgeks teha ja oma rühma lastega sealsetes projektides osaleda ning ka võibolla meile sõpruslasteaed/sõorusrühm saada.
Muidugi siinkohal annaks kindlasti välja mõelda lahendusi nt. märkmepaberi ja kirjutusvahendi panemine garderoobi, et vanemad neid vabalt kasutada saaksid info ülestähendamiseks.
Kindlasti on õpetajal lapsevanematega võimalik kasutada GoogleDrive/Docsi ühiste dokumentide jagamiseks, koondamiseks ja Google Photos´t pildigaleriide loomiseks. Facebooki suhtlusgrupi asemel oleks vahelduseks täitsa tore ka rühma blogi pidada ja minu arust oleks see ka visuaalselt ilusam ning kokkuvõtlikum vaadata.
Kolleegidega koostöös kasutan ma põhiliselt nt. Eliisi, lasteaia kodulehte, Riisipere lasteaia õpetajate FB gruppi. Teistel õpetajatelt ideede saamiseks ja jagamiseks olen liitunud FB Robootika ning lasteaednike ideede grupiga. Meili suhtluseks kasutame gmaili. Väga vähe olen ma õpetajatega koostöös kasutanud erinevaid lastele suunatud veebilehekülgi nt. Lasteekraan.ee ( endine lastejaam.err.ee) või Lastekas.ee, seal on palju toredat materjali tähtpäevadeks, pühadeks ,mida kolleegidega ka jagada ja ärgitada neid kasutama. Kaastöötajatega koostöös ei ole ma üldse kasutanud Youtube ja blogi võimalusi. Tegelikult annabki see mulle siinkohal mõtte hakata täiendama oma enda blogi, mitte ainult ülikooliga seotud teemadel vaid hakata koguma huvitavad artikleid, materjale, ideid, mida kolleegidega jagada ja kasvõi õppetegevuse kavandamise protsessis koostööd teha. Ning kindlasti ei tohiks ära unustada raamatukogu ja paberkandjal raamatuid. Meil on lasteaias päris arvestatava suurusega metoodika kabinett, kus on hulgaliselt (kokku 1379) huvitavaid raamatuid. Kuna mina ise tegin raamatute seas inventuuri ning koostasin olemasolevatest raamatutest ühiseks kõigile kasutamiseks koondtabeli, siis saaksin ka mina siinkohal senisest enam minema õpetajaid raamatukogu riiuli juurde.
Läbi veebiseminari sain aimu ka e-Twinningu võimalustest, see oli minu jaoks täiesti uus veebikeskkond ning tundmatu ka minu kolleegidele. Õpetajatega vesteldes leidsin ma 3 mõttekaaslast, kellele seda internetilehekülge ka tutvustada sain ning ma usun, et me teeme e-Twinningu võimaluste veel põhjalikumalt tutvust.
Lastega ühiselt olen kasutanud väga mitmeid erinevaid võimalusi. Laste apsoluutsed lemmikud on Lastejaam.err.ee ning erinevad õppefilmid, mida oleme Youtube vahendusel vaadanud nt National Geographic´u loodusfilmid. Olen lastega koos vaadanud teiste laste töid läbi FaceBooki lasteaednike ideede grupi, et inspiratsiooni saada. Kasutame lastega ka oma rühma Facebooki lehte, kuhu riputame päeva erinevatest hetkedest tehtud pilte või ühisüritustest. Lastele väga meeldib pilte vaadata ning ennast ja sõpru nendelt leida. Kord kuus püüame ka raamatukogusse jõuda, et mitte jääda ainult veebipõhiseks vaid näidata lastele, et ka raamatukogu on väga põnev koht nii õppimiseks kui ka raamatute vaatamiseks. Keskkonnad, mida me lastega kasutanud ei ole, on nt. Pinterest, sealt leiaks samuti väga suures koguses meisterdamise- ja igasugust muud temaatilist inspiratsiooni. Kindlasti soovin ma eTwinningu endale selgeks teha ja oma rühma lastega sealsetes projektides osaleda ning ka võibolla meile sõpruslasteaed/sõorusrühm saada.
Ülikooli õppetööga seoses on minu rohkem kasutatavateks keskkondadeks e-didakikum, Moodle, Akadeemilise raamatukogu veebiversiooni, ETERA, ja loomulikt ka raamatukogu füüsiliselt koos oma raamatutega. Hindan väga kaasõpilastega vestlemisest, kogemuste vahetamistest, vastastikune toetus ja ühtekuuluvustunne on olulised ja toetavad. Pean lugu õppejõududest ja väärtustan nende tahet meile uusi teadmisi edasi anda ning selleks vajalik keskkond luua. Sessioonõppe suurimaid miinuseid on õppejõuga koos veedetavate kontakttundide arvu vähesus, paraku see ei ole siinkohal muudetav. Samuti on õpikeskkonnana google drive ja google classroom pooleteise aastaga vägagi käepäraseks ja tuttavaks saanud. Kursusekaaslastega käib põhiline kommunikatsioon läbi ühise Facebooki grupi või meililisti. Me ei ole omavaheliseks suhtluseks veel e-didaktikumi võimalusi avastanud, millest on küll kahju, sest tegelikult ei ole Facebook ainukene keskkond, kuhu suhtlus peaks koonduma.
Kui kirjutatud kokkuvõtliku pilguga vaadata, siis on tegelikult arenguruumi iga sihtrühmaga küll ja mitmeid. Praegune ülesanne antud mõtteharjutuse ja analüüsi näol oli tegelikult väga hea võtmaks korraks aja maha ja mõtlemaks, kellega koostöös ma milliseid keskkondasid kasutan ning tuleb tõdeda, et mõnda neist, nagu näiteks Facebook, isegi liiga palju. On olemas alternatiive, peab lihtsalt julgema võtta kasutusele midagi uut ja sellega ka oma maailmapilti laiendada.
Moto mulle: Käi ajaga kaasa ja uuri võimalusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar