Küsimustik ja selle analüüs

Kursuse Haridustehnoloogia õppeprotsessis raames oli käesolevaks iseseisvaks tööks küsitluse koostamine ja analüüs.
Mina koostasin küsimustiku nii isiklikust huvist kui ka Riisipere lasteaiale mõeldes, saamaks teada pedagoogide arvamust, kas lasteaed vajaks haridustehnoloogi komptentsi või ei.

Minu küsimustik asub SIIN.
Minu graafikute link asub SIIN.

Küsimustiku koostamiseks kasutasin Google Formsi. Liisk langes just Google Formsi kasuks seetõttu, et olen seda keskkonda kasutades varem loonud ühe küsimustiku ning töökulg ja ülesehitus tundub selles keskkonnas väga loogiline ja mugav.

Küsimustiku teema oli mul õppeaine algusest juba nö tagataskus olemas. Nimelt olen pikemat aega juba tahtnud teada, mida arvavad minu staažikamad kolleegid kaasaegsest ametist nagu haridustehnoloog ning nüüd anonüümses vormis avanes selleks suurepärane võimalus. Küsimustiku koostamine kulges üpris ladusalt, erilisi probleeme ei esinenud. Küll aga lisas oma iva juurde tõsiasi, et oli vaja kasutada viit erinevat küsimuse tüüpi. Testimiseks kasutasin oma rühma kolleegi abi ning peale temapoolset heakskiitu panin küsimustiku üles lasteaia õpetajate Facebooki kodulehele ning jäin ootama vastuseid. Kohe esimese hooga laekus vastuseid kümne ringis, lasin teemal veidi settida ning veidi hilisemal meeldetuletamisel ja julgustamisel said ka pelglikumad arvutikasutajad küsimustiku täitmisega hakkama.


Valimina, nagu ka ülalt on juba läbikäinud, kasutasin oma lasteaia pedagoogidest kolleege.
Kokku tuli vastuseid täpselt 20.

Analüüs

1. Mis Teie arvate, kes on haridustehnoloog ning mis on tema tööülesanded? 

Esimese küsimusega soovisin teada, kui palju kolleegid üldse teavad, kes on haridustehnoloog ning mis on tema ülesanded. Puhtalt " Ei tea" vastasin ainult 2 vastajat. Teised sõnastasid küll vastused erinevalt, aga üldiselt oskasid kõik nimetada ülesandeid, millega haridustehnoloog tegeleb.

2. Kas Teie arvates võiks teie majas olla haridustehnoloogile ametikoht loodud?

Käesoleva küsimuse vastused olid mulle üllatavalt positiivsed. Isegi 40% vastanutest arvas, et lasteaias võiks olla haridustehnoloogi ametikoht ja 35% arvasid, et eraldi ametikohta ei oleks vaja, aga keegi kolleegidest võiks olla pädev aitama.

3. Kuidas olete iseseisvalt haridustehnoloogia alaseid teadmisi juurde hankinud?

Selle küsimusega soovisin teada, kas ja kuivõrd üldse õpetajad end ise harivad ja infot otsivad. Kõige enam meeldis mulle antud küsimuse vastuste juures see, et mitte keegi vastanutest ei valinud valikut, et " Ei näe põhjust koolitamiseks, sest ma ei kasuta tehnoloogilisi vahendeid". Kõige rohkem sai valituks vastus, et " Vajadusel küsin abi kolleegilt".

4. Kuidas suhtute sellesse, et lasteaialapsed kasutavad info- ja kommunikatsioonivahendeid?

Antud küsimusega soovisin teada saada kolleegide üldist meelestatust selle kohta, kas lasteaialapsed peaksid lasteaias veel nutiseadmeid jms kasutama. Üllatavalt positiivne oli see, et 45% vastanutest suhtus positiivselt ja näevad selles võimalust laste arengus. 35% olid neutraalse ning ainult 20% suhtusid negatiivselt.

5. Milliseid IKT vahendeid Teie lasteaias olemas on?

Selle küsimuse vastuseid vaadates on meeldiv tõde, et kolleegid ikkagi üldpildis teavad lasteaia tehnoloogiliste vahendite valikut. Kahjuks kipub küll olema nii, et kasutatakse konkreetseid üksikuid vahendeid, mis on iseendale selgeks tehtud. Õnneks ei olnud mitte ühtegi inimest, kes ei oleks osanud kasvõi üht näidet tuua, kõik teadsid välja tuua midagi.

6. Kui palju integreerite tegevustesse IKT vahendeid?

Tore on tõdeda, et õpetajad kasutavad tehnoloogilisi vahendeid keskmise sagedusega. 1 tähendab kasutan iga päev ning 5 tähendab, et ei kasuta üldse. Ainult üks vastanutest on märkinud, et ei kasuta üldse IKT vahendeid õppe- ja kasvatustegevustes.

7. Kas mõni tehnoloogia alane tegevus , mis on olnud planeeritud, on ka jäänud tegemata, kuna ei olnud kelleltki nõu küsida?

Kurb on siinjuures tõdeda, et 50% vastanutest tõdeb, et on pidanud ära jätma mõne planeeritud tegevuse, kuna ei ole piisavalt oskuseid IKT vahendite käsitlemiseks ja kõigest 20% tunneb end piisavalt kindlalt tegemaks kõike soovitut, sest teadmised võimaldavad seda.

8. Kuidas muudaks haridustehnoloogi olemasolu teie igapäevatööd kergemaks? 
Kuidas muudaks haridustehnoloogi olemasolu teie igapäevatööd kergemaks? 20 vastust

- Kindlasti muudaks, tänapäevased mugavad IT ja hariduslahendused kindlasti muudavad elulihtsamaks ja mitmekesisemaks.

- Eriti ei mõjuta

- Ei oska öelda.

- Oleks kindel inimene , kes oleks pidevalt kursis monu inf.tegemistega.

- Oleks hea vajadusel nõu ja abi küsida. Vajadusel õpetaks lastele erinevate vahendite kasutamist.

- saaksin vajadusel nõu küsida

- Saaksin kelleltki konkreetselt abi küsida

- ma arvan, et siis oleks üks inimene kellelt nõu küsida ja ei pea kolleege segama

- oleks konkreetne inimene,kellelt nõu küsida

- ma arvan, et ma ei peaks siis enam kolleege segama, vaid saan ühe inimese käest nõu

- oleks inimene kelle käest nõu küsida

- Mul oleks siis konkreetne inimene, kes mind aitaks

- oleks pädev inimene, kellelt nõu küsida

- saaks kellegagi nõupidada.

- ma ei teagi kuidas muudaks

- ma arvan, et siis on üks pädev inimene, kes mind aitaks.

Antud küsimuse tulemina oli väga meeldiv lugeda, et suurem osa vastanutest leidis haridustehnoloogi omale abiks olevat küll ning et selliste oskustega inimene teeks pedagoogi igapäevatööd lihtsamaks. Ainult 3 vastanut arvasid, et nad ei näe kuidas see nende tööd lihtsustaks.

9. Kuidas hindate küsimustiku arusaadavust ning vastamiseks kuluva aja sobivust?

Kui vaadelda tagasisidet minu koostatud küsimustiku kohta, siis 19 inimest on hinnanud seda hinnetega 1 ja 2 ehk siis küsimustik oli lihtne ja täitmine võttis vähe aega. Ainult üks vastanutest hindas selle täiesti arusaamatuks ja liiga aeganõudvaks ning andis küsimustikule 5 punkti. Siinkohal tekibki minul kahtlus, et kas vastaja ei olnud piisavalt süvenenud ning arva, et 5 punkti hinnanguna on maksimaalselt parim või oligi tõesti antud küsimustik selle vastaja jaoks paras pähkel. Minule jäi siit endale analüüsimiseks see tõsiasi, et kas skaalad, mida mina mõtlen loogilise ja üheselt mõistetavana, ka siiski on seda vastajate jaoks. Kindlasti pean seda järgmine kord uut küsimustikku koostades silmas ning mõtlen hoolikamalt läbi.


Kokkuvõttes võib öelda, et küsimustiku koostamine ja saadud vastused andsid mulle kinnituse, mida ma siiani ise kolleege vaadates tunnetanud olen, et haridustehnoloogia vallas pädev inimene oleks meie lasteaeda vajalik küll ning siinkohal saan mina väga palju ära teha. Valides tulevikus vastav suund oma õpingutes, õppida ise ning jagada seda lahkesti oma staažikamate kolleegidega.
Küsimustiku koostamise ülesanne oli taaskord väga hea praktiline kogemus ja nagu näha, tõi see välja ka kohe kitsaskoha, millest tulevikus hoiduda.

Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Saades aines Haridustehnoloogia õppeprotsessis ülesandeks analüüsida üht haridustehnoloogilist uurimistööd, läksin segaste tunnetega tutvuma ETERA ja Dspacega. Suhestusin hästi ETERA-ga ja omalegi üllatuseks leidsin end seal ühtäkki järjest erinevaid töid läbi sirvimas ja lugemas. Tohutult palju huvitavaid teemasid on uuritud.

Mina valisin paljude huvipakkuvate teemade seast endale analüüsimiseks 2018. aasta Tallinna Ülikooli bakalaureuse töö, mille pealkirjaks on "Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses".

Probleemipüstitus

Tänapäeva üha kiiremalt muutuvas maailmas on haridustehonoloogilised pädevused õpetaja jaoks väga päevakajaline teema. Kuigi tehnoloogia kasutamine sõltub suuresti õpetaja enda teadlikkusest ja julgusest ise avastada ning õppida, siis vaikimisi nõuab seda ka laste üha suurem kompetents ja huvi digimaailma vastu. Samuti on õpetaja kutsestandard 6. ära märgitud õpetaja üheks eeldatavaks pädevuseks haridustehnoloogia integreerimine õppe- ja kasvatustegevustesse. Samuti on välja toodud, et õpetaja kasutaks e-õppeks sobivaid keskkondi ja meetodeid ning kaasaegseid IKT põhiseid suhtlusvahendeid. 

Autor on uurinud kahte Tallinna Ülikooli lõputööd aastatest 2015 teemal  “Koolieelse lasteasutuse valmisolek haridustehnoloogi koha loomiseks” ja 2016 teemal “Haridustehnoloogi roll lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel”.  Käesoleva töö kirjutamise ajendiks näeb autor probleemi ülevaate puudumises, mil määral toetavad ja abistavad haridustehnoloogid rühmaõpetajaid IKT- vahendite kasutamisel ja õppe- ja kasvatustegevustesse lõimimisel.

Kuigi haridustehnoloogia alaseid uurimistöid on ka varasemalt tehtud aastatel 2013-2015 ning uuritud erinevatest vaatenurkadest nt. õpetajad, lapsed, lapsevanemad kui ka lasteasutuse juhid, peab töö autor teema edasi käsitlemist väga oluliseks ja lisab siia tehtud tööde nimistusse  ka oma vaatenurga.  Samuti on sarnasel teemal on varem uuritud õpetajate valmisolekut haridustehnoloogia kasutamiseks ning lasteasutuse valmisolekut haridustehnoloogi koha loomiseks. 

Uurimisküsimused

Uurimustöös otsitakse vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele:

1. Milline on rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogide tööst?

2. Kuidas haridustehnoloog õpetajaid lasteaias abistab?

3. Mil määral mõjutab haridustehnoloogi olemasolu lasteaias õpetaja haridustehnoloogilisi pädevusi ja nende kujunemist?

Uurimistöö eesmärk

Uuurimistöö eesmärk on välja selgitada rühmaõpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogide abiks olemisest igapäevatöös.

Uurimistöö struktuur

Antud lõputöö on hästi ja loogiliselt struktureeritud, välja on toodud töö eesmärk, sissejuhatus teoreetiline ülevaade, praktiline uurimus, metoodika ja valimi kirjeldus, uurimistulemuste analüüs, arutelu, kokkuvõte, kasutatud allikad ning lisad. Kokku oli uurimustöö 40 leheküljeline.

Lõputöö koosneb kolmest peatükist, Esimene peatükk selgitab haridustehnoloogia mõistet ja olemust. See püstitab arusaama sellest, et haridustehnoloogia ei ole ainuüksi arvutis olemine ning annab aimu, kui palju vahendeid kuulub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alla tegelikult. Alapeatükk selgitab, kes on haridustehnoloog ning mis on tema tööülesanded ja millised peaksid olema haridustehnoloogi isikuomadused. Samuti on välja toodud ülevaade haridustehnoloogi töökohtadest Eestis. Teine peatükk räägib tehnoloogia kiirest arengust ning sellega kaasnevatest teguritest. Et tehnoloogia kasutamine rühmas oleks tulemuslik, peavad õpetajad seda ka õigesti tegevustes kasutama. IKT on laste tulevik ning lapsed peavad sellega tulevikus hakkama saama, õpetajate roll on selleks lapsi ette valmistada.

Uurimistöö metoodika

Uurimistöö läbi viimisel on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse uurimuse korral püütakse vastata küsimustele miks ja kuidas.  Autori arvates sobis töö eesmärgi ja uurimisküsimustega kasutada fenomenoloogilist uuringut, ehk inimlikku kogemust. Fenomenoloogilise uuringu kaks tähtsat mõistet on kirjeldus ehk kogemuste kirjeldamist uuritava poolt ning uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt.  Koostatud intervjuu küsimused olid jagatud erinevatesse valdkondadesse uurimisküsimuste alusel. Intervjuu küsimused olid koostatud kahe erineva varandina, vastavalt sellele kas alusharidusasutuses on haridustehnoloogile ametikoht loodud või ei ole.  Esimesel juhul andsid küsimused vastuseid selle kohta, kuidas õpetajad suhtuvad haridustehnoloogiasse ja haridustehnoloogide töösse, mil määral on haridustehnoloogid rühmaõpetajatele igapäevatöös abiks ning  kuidas mõjutab haridustehnoloogi olemasolu lasteaias õpetajate tööd. Teisel juhul, kui haridustehnoloogi ametikohta loodud ei olnud, olid kaks esimest valdkonda samad kui kolmas puudus. 

Valimi moodustasid mugavusvalimi alusel vastavalt tutvustele ning lihtsasti kättesaadavatest ning abipalvele vastanud lasteaedadest. Antud töös on valimiks neli lasteaeda- kaks, kus haridustehnoloog on olemas ning kaks, kus haridustehnoloog puudub. Valimi moodustasid kaks eralasteaeda ning kaks munitsipaallasteaeda. Leidmaks sobivaid õpetajad, kellega intervjuu läbiviia, suhtles autor nii lasteaedade juhtkonnaga meili teel, kus autor kirjeldas om uurimistöö läbiviimise soovi, intervjuu sisu ja uurimistöö eesmärke.  Uurimises sobivate  õpetajatega suhtles autor  nii meili vahendusel kui ka silmast silma, kus küsiti õpetajate nõusoleku osalemiseks  ning lepiti kokku sobivad ajad intervjuu läbiviimiseks.

Andmete paremaks uurimiseks on intervjueeritavate andmed muudetud.  Intervjueeritavate kodeerimisel kasutati tähe- ja numbrikombinatsiooni, seda selleks, et tagada intervjueeritavate konfidentsiaalsus ning andmete kasutamine sihipäraselt.

Peamised uurimistulemused

Uuringu käigus selgus, et enamik õpetajad, kelle majas ei ole haridustehnoloogile ametikohta loodud, on siiski kursis, mis on haridustehnoloogi ülesanded. Intervjuudes toodi ülesannetena välja õpetajate nõustamine, interaktiivsete asjadega tegelemine, õpetajate abistamine IKT- vahendite alaselt.

Suurem osa õpetajatest, kelle lasteaias on haridustehnoloogile koht loodud, oskasid nimetada tööülesandeid, mida haridustehnoloog nende majas täidab nt. mainiti õpetajate aitamist, uute IKT- vahendite tutvustamist, tehnoloogia haldamist, materjali kogu loomist.  

Uurimusest selgus, et kõikide õpetajate arvates on haridustehnoloogi olemasolu lasteaias vajalik, kuid töökoormuse kohta oli arvamusi erinevaid. Näiteks, et haridustehnoloog võiks töötada osakoormusega, töötada täiskohaga või olla lihtsalt rühmaõpetajana, kes saab selle eest lisapalka. Enamasti suhtuvad õpetajad haridustehnoloogiasse positiivselt ning tõdeti, et õpetaja jaoks muudab haridustehnoloogia ja haridustehnoloog tööd kergemaks. 

Milline on töö teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla?

Minu arvates on töö mõlemad osad nii teroreetiline kui ka uurimuslik osa omavahel kooskõlas. Uurimistöö tulemuste osas anti vastused kõigile kolmele töö alguses püstitatud uurimisküsimustele.

Töö teoreetilises osas anti ülevaade haridustehnoloogia olemusest, selle rollist koolieelses lasteasutuses, haridustehnoloogist ja tema tööülesannetest. Samuti anti ülevaade haridustehnoloogidest Eestis ning tehnoloogia rakendamisest koolieelses lasteasutuses. 

Empiiriline ehk uurimuslik osa keskendus autori poolt koostatud intervjuu küsimustikule . Koostatud küsimused olid jagatud kolme erinevasse valdkonda. Esimese valdkonna eesmärk oli uurida õpetajate suhtumist haridustehnoloogiasse ja haridustehnoloogide töösse. Teise valdkonna eesmärk oli uurida, mil määral abistavad haridustehnoloogid õpetajaid lasteaias ning kas haridustehnoloogi olemasolu muudaks õpetajate tööd mingis suunas. Kolmanda valdkonna eesmärk oli teada saada, kuidas mõjutab haridustehnoloogi olemasolu õpetajate tööd ja info- ja kommunikatsioonivahendite kasutamist tegevustes.

Uus teadmine minu jaoks

Midagi päris põhjapanevalt uut ma antud uurimustööst teada ei saanud. Küll aga oli kogu töö olemus minu jaoks põnev ja lugemist väärt, kuna ma ka ise õpin alushariduse pedagoogi erialal ning mõttes mõlgub valida haridustehnoloogia suund. Minu silmis on see kindlasti üks tulevikuala. Minu jaoks oli huvitav teada saada, mida arvavad õpetajad praegusel ajahetkel haridustehnoloogi ametikohast ja selle vajalikkusest. Kuidas õpetajad hindavad iseenda pädevust tehnoloogilise poolega toimetulekul, kas saadakse kõigega ise hakkama või oleks siiski haridustehnoloogi näol abiline vajalik. Nagu töö kokkuvõttest johtus, siis on see ametikoht saanud positiivse heakskiidu pedagoogide poolt ning tegelikult ju suureks abiks neile. Samuti meeldis mulle töö ülesehitus, mis oli selgelt ja loogiliselt koostatud ning lihtsalt mõistetav. 

Mida oleks võimalik ja huvitav selle töö põhjal edasi uurida?

Kuna uurimistöö on läbiviidud 7 õpetajaga, siis leian, et võiks teha mahukama töö kaasates rohkema intervjueeritavaid ning teha seda näiteks magistritööna. Kindlasti annab koostada võrdlust maapiirkonna  ja linnalasteaedade vahel ja selle tulemusena tõdeda kas seal nähtavates hoiakutes joonistuks välja mingisuguseid erisusi. Samuti oleks põnev vaadelda ning analüüsida õpetajate vanuse ja tööstaaži lõikes. 

Kasutatud kirjandus: 

Jaakson,E.(2018).Õpetajate arvamus haridustehnoloogiast ja haridustehnoloogist koolieelses lasteasutuses (bakalaureusetöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Loetud lehelt: 

https://www.etera.ee/zoom/45120/view?page=4&p=separate&tool=info&view=0,0,2480,3509

Digipädevuste eneseanalüüs lähtuvalt DigCompEdu pädevusmudelist

DigCompEdu on Euroopa Komisjoni poolt 2017 aastal väljaantud raamistik,mis reguleerib kõikide Euroopa haridustöötajate digipädevusi.
Raamistik ise koosneb 6 valdkonnast ja 22 alateemast/pädevusest.

Eneseanalüüs on küll aeganõudev, aga teisalt annab see väga põhjaliku ülevaate minu enda digipädevuste kohta. Näitab ära minu tugevused ja veel arendamist vajavad kohad.

1. Professionaalne kaasatus
 1.1 Organisatsiooniline suhtlus ( Tase A2)
 Lastaia siseselt on kasutusel infosüsteem Eliis. Facebookis on loodud lastaia õpetajate grupp ning samuti on võimalus iga rühmal luua lastevanemate grupp, mis hõlbustab infovahetust ja suhtlust. Lasteaial on oma kodulehekülg, mida pidevalt täiendatakse ning sealt leiab oluliseima hõlpsalt üles.
1.2 Professionaalne koostöö  ( Tase B1)
Teiste lasteaednikega on väga hea võimalus suhelda läbi Lasteaednike Liidu, milles olen liige või ühineda erinevate gruppidega Facebookis nt Lasteaednike ideed. Oma lasteaia kolleegidega on kasutusel Facebooki Riisipere Lasteaia õpetajate grupp ning vahetu suhtlus igapäevaselt lasteaias kohapeal.
1.3 Peegeldav praktika  ( Tase  A1)
Uute vahendite ja keskkondade kasutamisel lähtun ma püstitatud eesmärgist ja lastest, kellele tegevus suunatud on. Tunnen siiski hetkel, et individuaalne reflekteerimine ja oma pedagoogiliste digioskuste kriitiline  hindamine on hetkel minu nõrk külg. Ma püüan seda teha ja ka praegune analüüs aitab oma hetke seisu määratlemisele väga suuresti kaasa.
1.4 Digitaalse pedagoogilise tegevuse aktiivne arendamine  ( Tase  A1)
Tuleb tõdeda, et enda digitaalset pedagoogilist tegevuse tegevuse arendamisele olen tänamatult vähe tähelepanu pööranud. Kindlasti kavatsen osaleda kõigis Haridustehnoloogia loengutes ja praktikumides ning lasteaias saan oma vanematelt kolleegidelt nõu ja abi küsida. Erialasel spetsialiseerumisel olen otsuse langetanud haridustehnoloogi suuna poole, justnimelt oma teadlikke nõrkusi arvesse võttes.


2. Digitaalsed ressursid
2.1 Digitaalsete ressursside valimine ( Tase B1)
Oskan valida ja hinnata digitaalseid ressursse lähtudes õppurite rühma iseärasustest ja pedagoogilisest lähenemisest. Suhtun leitud infosse kriitiliselt ja oskan selle usaldusväärsust hinnata. Kasutan mitmeid otsingumootoreid, ei piirdu ainult esimese ette juhtuva infoga.
2.2 Digivahendite loomine ja muutmine  ( Tase  A1)
See alapunkt on minu nõrkus. Õppetöö tarbeks olen loonud Blogger keskkonnas oma isikliku blogi, aga rohkem ma ei ole midagi digitaalset loonud ega ka parendanud. Õppeainete raames olen tundma saanud ka teisi keskkondasid nt Padlet ja Endomondo jt milledega mul varem kokkupuude täiesti puudus.
2.3 Digivahendite manageerimine, kaitsmine, jagamine  ( Tase  B1)
Olen teadlik autoriõiguse kaitse seadusest ning suhtun sellesse täie tõsidusega. Oskan kaitsta on isiklikku blogi ning vajadusel saan sellele ligipääsu koodi lisada. Samuti tuleb tõsiselt suhtuda isikuandmete kaitsesse lasteaias, mitte kasutada paroolide automaatset meeldejätmist internetilehekülgede külastamisel ning tööarvutile sisenemiseks parool peale. Oma isiklike materjalide hoidmiseks meeldib mulle Google Drive, just sellepärast, et sinna on mul ligipääs olenemata millist seadet parasjagu kasutan.


3. Õpetamine ja õppimine
3.1 Õpetamine  ( Tase  B1)
Mul pole küll veel väga palju praktikat õpetamise osas, kuna töötan tugiisikuna, aga ma arvan, et oskan  kavandada ja kasutada vastaval ajahetkel vajalikku digivahendit, et õpetamist ja õppimist senisest mitmekülgsemaks ja huvitavamaks muuta. Mulle meeldib lastega koos tegutseda ning olen valmis erinevaid uusi tehnoloogiaid kõigepealt ise tundma saama. Enamus minu kolleege on vanema generatsiooni esindajad ja nad ei tule väga lihtsalt digi maailma uudistama. Siinkohal näen, et just mina saaksin palju ära teha neile võimaluste tutvustamiseks.
3.2 Juhendamine  ( Tase  B1)
Digivahendeid saab õppetegevuses kasutada nii individuaalselt kui ka grupiga tegutsedes harjutamaks meeskonnatööd ja üksteisega arvestamist. Õppetegevuses olen kasutanud erinevaid robootikavahendeid nt. Beebot-id ning lastele suunatud õppetegevustega internetileheküljed.
3.3 Koostöine õppimine ( Tase  B1)
Nii palju kui mul on olnud võimalust koos lasteaialastega ühiselt toimetada, olen digivahendeid kasutades püüdnud rakendada juhendavat ja suunavat rolli, mitte laste eest asju ära teha. Just, et neil tekkiks enesekindlus ise hakkama saada ja oskus rühmakaaslastega arvestada. Mina ise kasutan koostöiseks õppimiseks GoogleDrive on rühmakaaslastega, samuti Facebooki gruppi või Messenger. Huvitavad tunduvad ka veel eDidaktikumi võimalused, mida olen ainult natukene kogeda saanud.
3.4 Isereguleeritud õppimine ( Tase  A2)
Võimalust õpilastel ise oma õppimist kavandada, jälgida ja ka mõelda mis läks hästi ja mida saaks paremini teha. Mulle meeldiks väga näha lapsi ise kogemas protsessi ja et nad samas ka näeksid oma tulemust. Hetkel tundub, et pean veel mõtteid koguma, kuidas seda elluviia.



4.Hindamine
4.1 Hindamisstrateegia ( Tase  A1)
Digitaalselt kompetentne õpetaja peab olema võimeline arvestama, kuidas digitehnoloogiate kasutamine võib tõhustada olemas olevaid hindamisstrateegiad ning seda kuidas seda saaks kasutada uute innovaatiliste hindamislahenduste loomiseks.  Antud pädevuse olemusest saan ma aru, aga kuidas seda lastaias rakendada, vajab veel süvitsi mõtlemist.
4.2 Andmete analüüsimine ( Tase  A1)
Õppija tegevuse, soorituse ja progressi jälgimine on andmete analüüsimise seisukohalt väga oluline. Mina olen valmis lapse arengu ja edasijõudmise hindamisel kasutama digivahendeid. Õpetajal on omal võimalus luua digitaalne oma rühma laste jälgimise, hindamise ja analüüsimise vahend. Seda läbi õppeaasta täiendada ja kasutada seda nt lapsevanemale tagasiside andmiseks lapse arengust. Kuna mina ei ole veel rühmaõpetaja, siis minul taolist vahendit tekitatud ei ole, aga mõtted selles suunas hakkasid liikuma küll.
4.3 Tagasiside ja planeerimine ( Tase  A1)
Digivahendeid saab kasutada õigeaegse tagasiside andmiseks ja selle toel ka kohandada õpetamise strateegiaid.  Mina rühmaõpetajana ei ole pidanud tagasisidet lapse arengust vanematele andma, aga seda saab kindlasti teha toetudes piltidele, salvestatud töödele, märkmetele lapse tegevustest jms.



5. Õppijate innustamine
5.1 Juurdepääsetavus ja kaasamine ( Tase  B1)
Oluline on kõikidele õpilastele juurdepääsu tagamine õpevahenditele ja õppetegevusele, ka erivajadustega õpilastele. Õnneks on meie lasteaia direktor väga uuendusmeelne. Lasteaias on olemas tahvelarvutid ja mitmed erinevad robootika komplektid.  Kahjuks leiavad digivahendid kolleegide seas väga vähe kasutust, pigem neid peljatakse. Mina aga mitte, kasutan digitehnoloogiat igal sobival võimalusel, et innustada laste loovat ja aktiivset tegevust.
5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine ( Tase  A2)
Oskan hinnata ja arvestada laste eripäradega nt loomupoolest kiiremad ja aeglasemad lapsed ning lasen vastavalt sellele toimetada lastel omas tempos.
5.3 Õppijate aktiivne kaasamine ( Tase  A2)
Väga oluline on kaasata õpilasi just nö käed külge tegevustesse, et suurendada nende aktiivset osalust ning harjutada loomingulist väljendust.  Antud pädevust kasutan ma väikeste lastega väga palju, tegelikult iga päev. Ma eelistan laste eest asju mitte ära teha innustada neid kaasamõtlema ning end loominguliselt väljendama. Üritan luua erinevaid võimalusi nii individuaalseks kui grupitööks ja aidata ka õpetajal neid võimalusi tema tegevuses leida.



6. Õppijate digipädevuste parendamine
6.1 Informatsioon ja meedia kirjaoskus ( Tase  A2)
Praeguses infokülluses olevas ajastus on väga oluline aidata lastel arusaada kuidas leida informatsiooni ning vajalikke vahendeid digimaailmas. Organiseerida, töödelda, analüüsida ja interpreteerida infot. Osata võrrelda ja kriitiliselt hinnata allikate ja sealt leitava info usaldusväärsust. Ja mis kõige olulisem, julgustada lapsi vajadusel abi küsima.
6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö ( Tase  A2)
Õppetegevus, ülesanded ja hinnangud nõuavad õppijalt aktiivset ja vastutustundlikku digitehnoloogia kasutamist suhtluseks, koostööks ja ühiskonna osaluseks. Sessioonõppe üliõpilasena saan mina seda väga palju praktiseerida oma kaastudengitega just sessi välisel ajal, erinevate keskkondade kaudu. Ning meie kiire elutempoga ühiskonnas, saavad ka lapsevanemad üksteisega pakilisema info jagatud ja arutelud peetud just tehes koostööd interneti vahendusel.
6.3 Digitaalse infosisu loomine ( Tase  A1)
Päris uut infosisu vast lasteaialaps veel ise luua ei oska, aga mina saan lapsi julgustada tehnoloogiat kasutama ning tutvustada erinevaid võimalusi. Selgitada lastele, mis on autoriõigus ning miks see on oluline.
6.4 Vastutustundlik kasutamine ( Tase  B1)
Võtta kasutusele vastavad meetmed, et tagada õppijate füüsiline, psüühiline ning sotsiaalne heaolu digivahendite kasutamisel.  Kuna lapsel on nutimaailmast lihtne sõltuvusse jääda, saan mina õpetada lapsi kasutama digivahendeid ohutult ja mõõdukalt, et nende tervis ja ka reaalsed sõprussuhted teiste lastega kannatada ei saaks.
6.5 Digiprobleemide lahendamine ( Tase  A2)
Et õppija oskaks ära tunda ja lahendada tehnilisi probleeme või kanda üle oma tehnoloogilisi teadmisi loominguliselt uutesse olukordadesse. Mina saan lapsi julgustada probleemide tekkimisel pöörduda täiskasvanud inimese poole, kes aitab situatsiooni lahendada.


Kui ma nüüd vaatan enda pädevustele antud hinnangut üldisemalt, siis ma ei tea, kas olen enda vastu liialt kriitiline, aga arenguruumi on veel küllaga.
Antud ülesanne on väljatoonud selgelt minu nõrkused eriti,mis puudutab A1 taset.

Ma ei hakka endale utoopilisi eesmärke seadma, et uustulijast kohe eksperdiks saada, vaid võtan tasa ja targu, sammu kaupa ehk soovin areneda tasemelt tasemele nt A1-st jõuda A2 -le.

1. Professionaalne kaasatus
 1.1 Organisatsiooniline suhtlus ( hetkel tase A2) Pean nõu oma kolleegidega, milliseid suhtluskanaleid ja vahendeid veel on võimalik kasutada. Püüan laiendada oma valikut ja julgemalt kasutada.
1.2 Professionaalne koostöö  ( hetkel tase B1) Saan uurida internetist ja kolleegidelt, milliseid koostöiseid vahendeid nad kasutavad, milliseid mina veel ei tea. Selle toel saan jätkuvalt oma pagasit täiendada ja mitmekesisemaks muuta.
1.3 Peegeldav praktika  ( hetkel tase  A1)  Oma taset selles vallas saan tõsta praktiseerimisega, proovida hakata tegelema igapäevaselt oma tegevuse reflekteerimisega. Vajadusel küsin nõu/mõtteid staažikamatelt kolleegidelt, kuidas nemad seda praktiseerivad.
1.4 Digitaalse pedagoogilise tegevuse aktiivne arendamine  ( hetkel tase  A1) 
 Omaenda pedagoogilist pädevust saan tõsta alustades enese harimisega antud valdkonnas. Käin kõikides Haridustehnoloogia loengutes ning uurin HITSA koolitusi. Üritan õpitut hakata esimesel võimalusel praktiseerima.

2. Digitaalsed ressursid
2.1 Digitaalsete ressursside valimine (hetkel tase B1) Et järgmisel tasemel teistele inspiratsiooniks saada, peaksin ma ise ennast ressursside valimisel hästi ja vabalt tundma. Teadma valikuid ning ka teistele nende võimalusi tutvustada.
2.2 Digivahendite loomine ja muutmine  (hetkel tase  A1) Digivahendite loomisel pean ma lihtsalt otsima võimalusi ja vahendeid ning hakkama toimetama. Saan uurida kolleegidelt ja ka kaasõpilastelt, milliseid digivahendeid nad loonud on, et saada juurde teadmisi ja hakata katsetama.
2.3 Digivahendite manageerimine, kaitsmine, jagamine  ( hetkel tase  B1)  Minul kasutuses olevaid vahendeid, mida ma juba tunnen ja käsitlenud olen, tean väga hästi. Olen olemuselt põhjalik ning selle mille kasutusele võtan teen endale selgeks.

3. Õpetamine ja õppimine
3.1 Õpetamine  ( hetkel tase  B1) Õpetajaks ma alles õpin, aga nii palju kui ma lastega koostöötades praktikat olen saanud teha, siis saaksi veel paremini ja ladusamalt valida erinevaid digivahendeid õppetöö toetamiseks. Ning laiendada vahendite valikut.
3.2 Juhendamine  ( hetkel tase  B1)  Pean läbi mõtlema ja praktiseerima veelgi oskuslikumat laste tegevuse suunamist. Küsima nõu ja kogemusi kolleegidelt, kuidas nemad seda teevad. Vaatlema  kolleegide õppetegevusi.
3.3 Koostöine õppimine (hetkel tase  B1) Suures plaanis olen ma üksi õppija ja uurija, aga ma tean, et paljudel juhtudel tuleb kasuks võtta appi koostöö võimalus oma kolleegidega või ka kaastudengitega. Pean muutuma julgemaks ja vabamaks vajadusel pöörduda teiste inimeste poole arutlemiseks, nõu küsimiseks jms. Lastele räägin koostööst, ja praktiseerin seda koos nendega. Julgustan küsima abi kaaslastelt või õpetajalt.
3.4 Isereguleeritud õppimine ( hetkel tase  A2) Pean leidma viise kuidas anda lastele ise võimalust oma tegevusi planeerida, tulemust näha ja ka sellest õppida. Hetkel mul otseselt häid ideid ei ole kuidas seda teha, aga kindlasti küsin nõu ja uurin seda teemat vanematelt kolleegidelt, et mõtteid koguda.

4.Hindamine
4.1 Hindamisstrateegia (hetkel tase  A1) Kuna ma lapse hindamisega veel tegelenud ei ole, siis mul puuduvad ideed kuidas seda protsessi digilahendustega veegi enam tõhustada/uuendada. Kindlasti võtan plaani ja uurin digiusku kolleegidelt, kuidas nemad seda teemat mõtestanud on ning mida nemad kasutavad.
4.2 Andmete analüüsimine ( hetkel tase  A1)  Mul ei ole kogemust lapse arengu hindamisel digivahendite toel, aga mulle pakub see teema väga huvi ning ma uurin oma rühmaõpetajalt kuidas tema analüüsi teostab ning milliseid vahendeid kasutab. Uuring ka internetist leiduvat infot.
4.3 Tagasiside ja planeerimine ( hetkel tase  A1) 

5. Õppijate innustamine
5.1 Juurdepääsetavus ja kaasamine ( hetkel tase  B1) Ligipääsu digiõppevahenditele ja nende kaasamine sõltub suuresti õpetajast. Mina olen valmis neid kasutama erinevates tegevustes ja ennast sel teemal harima ning suurt tuvustus ja teavitustööd tuleb teha vanema generatsiooni õpetajate hulgas. Siinkohal saaksin mina olla heaks eeskujuks teistele.
5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine ( hetkel tase  A2)  Ma usun, et ma oskan hinnata laste vajadusi ning vastavalt sellele ka arvestada tegevuste läbiviimisel. Kindlasti on mul siinkohal veel palju õppida ning selles saaksin abi taas kaaslastelt, kolleegidelt nende tegevusi jälgides ja analüüsides.
5.3 Õppijate aktiivne kaasamine ( hetkel tase  A2) Mulle väga meeldib praktiseerida nö. käed külge tegevusi, oma tegevustes kaasan lapsi erinevatel võimalustel. Küll aga ma näen, et rühmaõpetaja, kus ma tugiisikuna tööl olen, seda väga ei praktiseeri. Siinkohal näen, et saan üht-teist oma eeskujuga ära teha ning äkki märkab seda ka õpetaja ise.

6. Õppijate digipädevuste parendamine
6.1 Informatsioon ja meedia kirjaoskus ( hetkel tase  A2) Saan arendada iseenda kriitilise mõtlemise ja info töötlemise pädevusi. Olles ise kompetentne, oskan ka lapsi paremini informeerida ja suunata.
6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö ( hetkel tase  A2) Siinkohal saaksin ma veelgi enam tihendada suhtlust ja koostööd grupikaaslaste vahel ning julgustada ka lasteaias rühma lapsevanemaid seda vajadusel tegema.
6.3 Digitaalse infosisu loomine ( hetkel tase  A1) Uue digitaalse infosisu loomisega pean ma esmalt ise sinasõbraks saama, leidma erinevad võimalused ning siis pädevana saan lapsi uue sisu loomisele julgustada ja abistada
6.4 Vastutustundlik kasutamine ( hetkel tase  B1) Pidevalt olla kursis ja uuendada oma teadmisi vastutustundlikust digimaailma kasutamisest, juhendada teisi kolleege ning olla teistele eeskujuks, kelle poole vajadusel pöörduda.
6.5 Digiprobleemide lahendamine ( hetkel tase  A2) Hoida ennast kursis digimaailmaga ning erinevate võimalike probleemidega, kuulata kolleegidelt milliseid probleeme on neil esinenud, uurides teemasid internetist ning nõu pidades haridustehnoloogiga. Julgustada lapsi vajadusel täiskasvanu poole murega pöörduma ning olla siis sellest situatsioonis ka  ise pädev vastama.



Kogu seda analüüsi lõpetades pean tõdema, et arvasin end rohkem teadvat ning pädevam olevat.  Siiski on olukorra fikseerimine juba samm edasi ning nüüd tuleb hakata tegutsema teadmiste kogumise ja praktiseerimise suunas.
Edu mulle!