Õppematerjali loomine

Käesoleva ülesande eesmärk on luua ise üks digitaalne õppematerjal.

Koostasin mängulise ülesande puude ja nende nimede kinnistamiseks. Antud mäng on ennekõike suunatud 6-7 aastastele lastele, aga võib juba proovida ka nooremate lastega, mõne puu tunnevad nad kindlasti ära. Mäng põhineb sõna ja pildi ühendamisel.

Eesmärgid:
Laps oskab lugeda 1-2 silbilisi sõnu. Laps ühendab pildi ja loetud sõna omavahel. Laps oskab iseloomustada puid oma sõnadega.

Mängu võib mängida iseseisvalt, koos õpetajaga või lapsevanemaga.

Mäng, puud meie ümber, asub siin.


Õppemängu luues pidasin silmas digitaalse õppematerjali loomise põhimõtted ja nõudeid, millest lähtuvalt on kvaliteetne digitaalne õppematerjal:
Õppimist toetav
Koostatud mäng vastab sihtrühma ( 6-7 a laste) vajadustele ning on loodud eesmärgiga õpetada/kinnistada lastele eesti metsades-parkides kasvavate puude nimetusi. Õppematerjali loomise siht on toetada õpitulemuste ja õpieesmärkide saavutamist. Õpieesmärkide saavutamist saab kontrollida läbi ülesande lahendamise.

Sisult kvaliteetne
Antud mäng on sisult kvaliteetne, olles nii ainealaselt kui ka keeleliselt korrektne, vigu ma ei tuvastanud ning mäng moodustab sisult ühtse terviku.

Motiveeriv
Mäng on lapse jaoks kaasav, kuna laps saab seal ise aktiivselt osaleda ühendades pildid sõnadega. Sisult eakohane ning arvestab lapse eelteadmisi õpitud puuliikidest ning toetab õpioskuste arendamist.

Kohandatav
Õppemäng sobib kasutamiseks erinevates õpiolukordades nt lugemiseks, puude tundmaõppimiseks.

Interaktiivne
Mäng võimaldab lapsel ise mängu juhtida ning saab mängu lõpus ka selle kohta tagasisidet.

Autoriõiguse järgiv
Õppemäng jälgib autoriõiguse seadust ning kasutatud piltidele on korrektselt viidatud.

Kasutajasõbralik
Õppemäng on kasutajasõbralik, värviline, visuaalselt köitev ning lihtne kasutada.

Tehniliselt korrektne ja ühilduv
Õppemängu on võimalik kasutada levinumate operatsioonisüsteemidega ja seadmetega, mäng on mängitav ka mobiilis. Proovisin selle oma 1.klassis käiva tütre peal järgi ning tema sai selle mänguga kenasti hakkama. Lapse kommentaar sellele: "See on nii lahe!"

Leitav
Õppemäng on leitav ning varustatud metaandmetega.

Erinevad pedagoogilise lähenemisviisid

Olen 36 aastane, töötan tugiisikuna Tallinna lähedal Saue vallas asuvas Riisipere Lasteaias, õpetajana töötamise staaž hetkel puudub. Lasteaias tugiisikuna töötan teist aastat.

Enne õppima asumist oli minu kokkupuude erinevate pedagoogiliste lähenemistega väga kasin, kui mitte öelda, et olematu. Kuna enne lasteaeda tööle siirdumist töötasin ma pangaametnikuna, siis vaatamata asjaolule, et mul oli selleks hetkeks omal juba 3 last, kõik lasteaiaealised, ei olnud mul suurt kokkupuudet pedagoogikaga üldse. Tavapärase lapsevanemana viisin hommikul lapsed lasteaeda ja tõin õhtul koju. Mulle meenub, et läbi Facebooki olin ma toona lugenud ühest grupist nimega “Montessori ja lapsest lähtuv kasvatus”, kus lapsevanemad otsisid Montessori lapsehoidu või lasteaeda, spetsiaalseid mänguasju ja tegevusi, mida lapsega koos teha. Pidasin seda endamisi uueks tõusvaks trendiks ning kuna ma olin rahul olemasoleva lasteaia ja õpetajatega, ei süüvinud ega otsinud ma midagi muud.  Nüüd, mil ma töötan juba teist aastat lasteaias, on minu maailmapilt palju rohkem avardunud. Kahjuks tugiisikuna töötades ei ole minul endal olnud võimalust spetsiaalset pedagoogilist lähenemisviisi rakendada. Enamus otsuseid seoses rühmaga, on teinud alati õpetaja ning mina tugiisikuna ja õpetaja partnerina, olen saanud neid vaid toetada. Seega on mul hetkel üpris raske analüüsida ennast ja erinevaid pedagoogilisi lähenemisviise ja saan siinkohal vaid arvata, mis mulle võiks meeldida. Usun, et leian õppeaine lõpuks küllaldaselt mõtteid, mida ise tulevikus õpetajana töötades kasutada.

Reggio Emilia puhul meeldib mulle põhimõte, et lastele on kõik töövahendid ja materjalid kättesaadavad ning et lastel on võimalus luua midagi just sel hetkel, kui ta ise soovib. Oluliseks peetakse laste enda avastamist ning nauditakse protsessi, mis on olulisem, kui tulemus, sest just loomisega omandatakse teadmisi ja saadakse kogemusi. Reggio Emilia puhul nähakse last kui aktiivset õppijat, keda ole vaja õpetada, vaid luua selleks soodne keskkond. Samuti meeldib mulle, et selles lähenemises on täiskasvanul suur oskus kuulata last, just seesama väga oluline oskus kipub tänapäeval täiskasvanutel meelest minema.

Reggio Emilia lähenemisviis on mulle endale südamelähedane ja kui oleks lasteaias võimalik, siis rakendaksin seda võimalikult suurel määral. Justnimelt rõhuksin laste liikumisvabadusele, töövahendite kättesaadavusele, loomeprotsessile. Sooviksin olla täiskasvanu, kes kuulab lapsi, on mõttega kohal ning kuulab lapse juttu.  Kuid siinjuures toob mind hetkel reaalsusesse see, mida ma igapäev kõrvalt näen. Väikesed rühmaruumid, mis ei jäta võimalust mängude pooleli jätmiseks, et hiljem edasi mängida. Tihe päevakava, mis seab ajalised piirid mõnusale loomeprotsessile. Suur arv lapsi rühmas ning vähene personal, mis kahandab õpetaja võimalusi individuaalsemaks lähenemiseks, põhjalikumaks dokumenteerimiseks ning märkmete tegemiseks.

Montessori pedagoogika juures meeldib mulle see, et annab lastel võimaluse arendada ka  intellektuaalseid oskuseid. Tegevused on konkreetsed ning lapsed tegelevad palju aega individuaalselt. Mulle meeldib, et igal esemel on oma koht ning nn. pooleldi minimalistlik ruumikujundus ning rõhk end ümbritseva puhtusele ja korrashoiule õpetab lapsele ka vajalikke igapäevatoimetuste oskuseid nt kühvli ja harja kasutamine jpm. Elementaarsete tööde tegemist rühmas kasutaksin mina igapäevaselt, sest kõrvaltvaatajana jääb mulje nagu tehtaks kodus laste eest väga palju asju ära ning laps ei ole enam harjunud toimetama ega tahagi seda teha.  

Oma edaspidises töös kasutaksin sellest lähenemisviisist rohkelt käed-külge tegevusi, et laps harjuks ise enda järelt koristama ning saaks hakkama lihtsamate igapäeva toimetustega, et meid ümbritsev lasteaias oleks puhas ja koras. Miinuseks selle lähenemisviisi puhul pean spetsiifilisi mänguasju, mis võivad omakorda olla üsnagi kallid. Teiseks miinuseks pean mina spontaanse mängu puudumist, mis Maria Montessori arvates pärsib lapse intellektuaalset arengut ning millega mina isiklikult küll nõustuda ei saa.

Steiner/Waldorf puhul meeldib mulle vabamängu olulisus, mis antud pedagoogika järgi loob ka õpitegevuse eeldused. Rühmades on laste arv optimaalne ning õpetaja ei pea lapsega suheldes kiirustama. Igapäeva toimingute jaoks võetakse aega ning toimetatakse rahulikult ja ilma ruttamata. Samuti meeldib mulle, et õpetaja ei sekku ilma põhjuseta laste tegevusse ning annab lapsele aega mängimiseks, läbi mille ta omandab olulisi oskuseid ja teistega arvestamist, lapsepõlv on justkui nauding.

Murekohaks minu arvates saab see, et kui sellest loomingust pakatavast keskkonnast, kus ei pöörata suurt rõhku tähtedele, numbritele, lugemisele, kirjutamisele peab laps minema edasi tavakooli võib see üleminek olla lapse jaoks üpriski raske.

Johannes Käisi pedagoogika, ma usun, on meile, eestlastele, kõige loomuomasem ja Eestipärane. Mulle väga meeldib Käisi lähenemine erinevate valdkondade omavaheline lõimimine ja ühelt tegevuselt teisele sujuv üleminek. Õppetegevuste kavandamine lapse huvidest lähtuvalt, armastus looduse vastu, looduskasvatus ning ka rahvakultuuri tundmaõppimine. Individuaalne lähenemine on läbi käinud ka eelnevatest pedagoogilistest lähenemisviisidest ning seda rõhutab ka Johannes Käis töös nii tava kui ka erivajadustega lastega. Mulle meeldib see, et õppetegevuses ei ole kesksel kohal õpetaja, vaid laps. Õpetaja roll on suunata lapsi teadmisi otsima ja leidma, mitte niivõrd neid kandikul ette tooma. Õppetegevuses alustatakse lähemalt kaugemale suunaga, kõigepealt uuritakse, õpitakse tundma oma kodukohta ja alles siis liigutakse edasi kaugemale.

Praegune Koolieelse lasteaustuse riiklik õppekava soosib Johannes Käisi pedagoogilist lähenemist, sest selles kajastub väga palju sarnast Käisi üldõpetusega. Nt. 1. Johannes Käis on öelnud, et õpetaja peab looma isetegevaks töötamiseks soodsa õhkkonna. Praegune KELARÕK kirjutab, et pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.  2. Johannes Käis tõi passiivse õppetöö kõrvale aktiivse, isetegeva tööviisi ning KELARÕK sätestab, et laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. 3. Johannes Käis on kirjutanud, et üldõpetuse all mõistame kogu õpetuse kesksust lapse igapäevaste tähelduste, kogemuste ja tähelduste vallast valitud ainel ehk koduloolisel vaateõpetuse asialadel. KELARÕK sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika.

 Selliseid paralleele võib J.Käisi üldõpetuse ja KELARÕKi vahel veelgi rohkem ning niivõrd suurte ühisosade tõttu julgengi ma arvata, et  hetkel kehtiv KELARÕK soosib J.Käisi lähenemise kasutamist kõige suuremal määral.

Haridustehnoloogilised uuringud - teadusartikli analüüs

Käesolevaks ülesandeks on ühe haridustehnoloogia valdkonnaga seotud inglise keelse teadusartikli analüüs.

Teema
Valisin analüüsimiseks 2017 aastal ilmunud teadusartikli " Eelkooliealiste laste kokkupuude IKT vahenditega kodus".  ( Preschool Children´s Interaction with ICT at Home). Töö autoriteks on Ahmet Sami Konca ja Bahadir Koksalan. Artikkel on ilmunud 2017 aastal International Journal of research in Education and Science.

Probleemipüstitus (millega põhjendab autor uurimuse vajalikkust?)
IKT vahendite kasutamine alushariduses on olnud õpetajate vahel arutluses alates 80ndatest aastatest. Alguses arvati, et IKT vahendite kasutamine lapse varajases eas on ebaefektiivne või isegi kahjulik, siis mida aeg edasi läks ning tehti erinevad uurimusi IKT vahendite integreerimisest alusharidusse ja selle mõjudest lapsele, sai selgeks, et IKT on ainulaadne vahend eelkooliealiste laste arengu toetamiseks. Autor on koostanud oma uurimistöö Türgile põhinedes, sest talle tundub, et IKT vahendite kasutamine ja integreerimine Türgi alusharidussüsteemis on alles lapsekingades ning antud temaatikat on ka veel väga vähe uuritud. Antud uurimustöö peaks autori arvates võimaldama vajalikku lisainformatsiooni õpetajatele, koolitajatele, vanematele.

Uurimisküsimused
1. Milliseid IKT vahendeid lapsed kasutavad?
2. Milliseid oskuseid on lastel vaja IKT vahendite kasutamiseks?
3. Keskmiselt, kui palju aega kasutavad lapsed IKT vahendeid päeva jooksul?
4. Kus ja kellega koos lapsed IKT vahendeid koos kasutavad?

Eesmärk
Antud teadustöö eesmärk on uurida eelkooliealiste laste IKT  vahendite kasutamise karakteristikat nende kodus.

Millest koosneb uurimistöö teoreetiline käsitlus - struktuur
Töö teoreetiline osa ehk struktuur koosneb: töö pealkiri, autorid, lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetod, valim, andmete kogumine ja analüüs, uurimuse tulemused, kokkuvõte ning allikad.

Esmalt, peale sissejuhatust, tuuakse välja antud temaatika ajalugu ning juba varasemalt selles valdkonnas teostatud uurimistööd. Sellele järgneb meetodi peatükk milles kirjeldatakse valimit, andmete kogumist ja analüüsi. Tulemuste osas leitakse vastused eelnevalt püstitatud küsimustele tehnoloogiale ligipääsetavuse, kasutustiheduse, kasutusoskuste ja sotsiaalse poole pealt. Kokkuvõttes jõutakse järeldusele, et elleks, et valmista ette lapsi neid eesootavaks tehnoloogia rohkeks maailmaks, on juba varajane digimaailmaga tutvumine vältimatu ning arusaamine laste ja digivahendite loomulikust toimimisest võimaldab  luua tugeva põhja.


Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm  oluline.
Tegemist on kvantitatiivse uurimismeetodiga ning selleks oli töös kasutatud küsimustikku. Valimis on juhuslikult valitud Türgis asuvat 7 riiklikku lasteaeda,  igast lasteaiast valiti juhuslikkuse teel 100 last ning laste iga vanuserühma proportsioonid varieerusid.
Valimis olevad lapsed jagunesid järgnevalt: 11,2 % oli 36-48 kuu vanuseid, 31,6% oli 49-60 kuu vanuseid, 52,8% oli 61-72 kuu vanuseid ning 4,4% oli 73+ kuu vanuseid. Kokku 52,6% poisslapsi ning 47,4% tütarlapsi, kokku 703 last.
Lapsevanemati jagunes valim järgmiselt: 73,4% naised ning 26,6% mehed. Kokku osales uuringus 308 lapsevanemat.
Uuring oli kavandatud lähteolukorda kirjeldava uuringuna , milles järgnes põhjuslik võrdlus elanikkonna eripära ja kõrvalekallete korral võimalike põhjuste välja selgitamine. Laste IKT vahenditele ligipääsu, kasutamise, oskuste ja sotsiaalse struktuuri kirjeldamiseks kasutati sagedust, protsenti, keskmist ja standardhälvet. Lisaks kasutati järeldatavat statistikat demograafiliste rühmade võrdlemiseks.

Peamised uurimistulemused (mis uurimusest selgus?)
1. Milliseid IKT vahendeid lapsed kasutavad?
Käesolevas töös nähtus, et enim kättesaadavad tehnoloogilised vahendid kodus olid televiisor ja mobiiltelefon, sellele järgnesid arvuti, digikaamera ja smart telefon.

2. Milliseid oskuseid on lastel vaja IKT vahendite kasutamiseks?
Televiisori vaatamiseks vajalike oskuste juures oli kõige suurem protsent lapsi, kes oskasid ise televiisorit sisse ja välja lülitada ning oma soovi kohaselt kanaleid vahetada. Arvuti kasutamisel oli kõige levinumateks oskusteks hiirega soovitud kohta liikuda ning vajutada, arvutit sisse ja välja lülitada ning arvutit vabalt oma soovi kohaselt kasutada.

3. Keskmiselt, kui palju aega kasutavad lapsed IKT vahendeid päeva jooksul?
Tavapärasel päeval vaatavad lapsed keskmiselt televiisorit päevas 115 min ning kasutavad arvutit kesmiselt 27 minutit. Tubasteks mängudeks 76 min ning õuemängudeks pelgalt 57 min päevas.

4. Kus ja kellega koos lapsed IKT vahendeid koos kasutavad?

Uurides kus ja kellega lapsed koos viibivad IKT vahendeid kasutades, selgus, et nad on väga harva sel hetkel üksinda, pigem ikka mõne teise pereliikmega ühises toas, kui lapsed eelistavad IKT vahendit mitte teise pereliikmega jagada. Kõige sagedasemad asukohad televiisori vaatamiseks on elutuba, muusika kuulamiseks samuti elutuba, arvuti kasutamiseks elutuba ja lapse oma magamistuba ning konsoolimängude mängimiseks elutuba. 

Enamus tegevustest tahavad lapsed teha juba iseseisvalt ning see võib tuleneda ja IKT vahendite kasutamise oskuste kasvust.

Milline on Sinu arvates töö  teoreetilise ja empiirilise osa kooskõla?

Minu arvates oli töö teoreetiline ja empiiriline osa omavahel hästi kooskõlas ning loogilises järjestuses. Teoreetiline osa andis ülevaate juba selles vallas tehtud uuringutest, antud temaatika ajaloost, uurimise meetodist, valimist ning andmete kogumisest ja analüüsist. Empiirilne osa toetas seda tulemuste ja aruteludega ning töö alguses püstitatud küsimustele saadi ka töö käigus vastused.

Milline oli uus teadmine Sinu jaoks? 
Minu jaoks päris uut põhjapanevat teadmist siit uurimustööst ei ilmnenud, aga olles ka ise kolme väikese lapse ema, sain põnevat lugemist ja kinnitust oma senikogetule seoses digitehnoloogia ja eelkooliealiste lastega. Lapsed tõesti haaravad tehnoloogiaga seotud oskuseid justkui õhust ja vilumus selles vallas on kerge tulema. Alustades televiisori sisse ja välja lülitamisest kuni ise tahvelarvutis toimetamiseni. Kuna televiisorist ning nutiseadmest nähtav on lapse jaoks väga köitev ja endasse haarav, peab loomulikult uute võimaluste avastamine toimuma täiskasvanud inimese kontrolli all.

Teadusartikli allikakirje info. (autorid, pealkiri, väljaandja info, kasutatud andmebaas)

Sami, K. A., (2017) Preschool Children's Interaction with ICT at Home. International Journal of Research in Education and Science, p571-581. DOI: 10.21890/ijres.328086 
Andmebaasina kasutasin Google Scholarit.

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Järgmine ülesanne minu Haridustehnoloogia  I praktika käigus oli kaardistada õpikeskkonnad, mida lasteaias kasutatakse. Antud ülesande puhul kitsendasin mina käesolevat ülesannet konkreetselt minu praktikarühmaga. Seda just sellepärast, et aidata praktikarühma õpetajaid saamaks selgem pilt nende poolt kasutatavatest õpikeskkondadest, nende rohkusest või vähesusest. 

Kaardistamise meetodiks valisin küsitluse ning sihtrühmaks praktikarühma 6-7 aastased lapsed, 2 rühmaõpetajat, 5 lapsevanemat, kes soovisid veidi rääkida iseenda ja lapse poolt kasutatavatest veebilehtekülgedest.

Tulemused kajastuvad alljärgneval mõistekaardil:

Nagu mõistekaardilt selgub, siis ega neid õpikeskkondasid ülemäära palju kokku ei tulnud. Minu subjektiivse arvamuse kohaselt isegi oodatust kesisemalt, just eelkõige just õpetajate poolelt lootsin mitmekesisemat tulemust.

Lapsevanematelt saadud tulemustest järeldan ma, et kas nad ei julgenud suusõnaliselt öelda, milliseid veebilehti nad kasutavad, ei tulnud kohe meelde või nagu osad vanemad mulle vastasid, et nad üritavadki kodus hoida nuti-aega minimaalsena. Samas see pani mind ennast mõtlema, et äkki oleks vanematele pidanud lähenema teise meetodiga nt anonüümne küsimustik ning võibolla oleks ka vastused tulnud  teistsugused. 

Laste poolelt on tore tõdeda, et ka nemad oskasid ise välja tuua mõned veebileheküljed,mida nad arvutis kasutavad. Nendeks oli väga paljudel YouTube, Lasteekraan.ee, mõnel ka Facebook.

Kui me õpetajaga koos tulemustele pilgu peale heitsime, siis tema ei näinud tulemustes väga üllatunud olevat. Õpikeskkondade kasutamise vähesuse taga on taaskord tihe päevakava lastel ning vähene õppetegevustest vaba aeg. 

Mul oli väga hea meel soovitada õpetajale peale nende kasutusesolevate veebilehekülgede veel päris mitmeid, mida mina ise praktiseerin. Näiteks Kahoot, Krokotak.com, Learningapps.com, Frepy.eu. Kooliksvalmis.ee. Nende viie minu poolt soovitatud veebilehekülge jõudsime ka õpetajaga koos tutvuda, vaatasime koos, mida põnevat lastega seal toimetada saab.

Mulle väga meeldis, et sain olla oma teadmistega kasulik ning anda kolleegile positiivse tunde iseseisvaks edasi uurimiseks.

ÕPPETEGEVUSE PLANEERIMINE, KAVANDAMINE, ANALÜÜS

ÕPPETEGEVUS NR.1

Teema:  Õpime Dashiga matemaatikat

Kuupäev:  31.10.2019

Laste vanus:  5-7

Vahendid:  Dash robot ning ise kujundatud alusmatt, mängikaardid peale joonistatud kujunditega.

Ettevalmistus:  Leppisin juhendava õpetajaga kokku, et toon rühma Dash roboti ning minu poolt ettevalmistatud alusmati. Kilematt oli lasteaias olemas, lõikasin kile taskutesse panemiseks välja erinevaid värve kujundeid ( ristkülik, ruut, ring, süda) . Kokku oli kiletaskuid 48 (kaks 24 taskuga matti kokku pandud).

Eesmärgid:
Tunnetus- ja õpioskused: Laps suudab keskenduda sihipärasele tegevusele
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps osaleb dialoogis, oskab arvestada teistega ning saab aru õpetaja poolt antud juhistest.
Mänguoskused: Laps tunneb tegevusest rõõmu ning teeb aktiivselt kaasa
Keel ja kõne: Laps kuulab tähelepanelikult õpetaja juttu ning osaleb vestluses.
Matemaatika: Laps teab kujundeid ( ring, ruut, ristkülik, süda), tunneb värve (kollane, roheline, punane jne), tunneb mõisted vasak ja parem, teab numbiter järjestust 1-6.
Digioskused: Laps õpib tundma robotit Dash.


Õppetegevuse kirjeldus:
Õppetegevuseks jagasin lapsed 4 liikmelistesse gruppidesse ning jagus täpselt 4 gruppi. Kutsusin lapsed magamistuppa, kuna seal oleva vaheukse saab sulgeda ning rühma melust korraks eemalduda. Lapsed istusid põrandale, tutvustasin lastele Dashi, näitasin kuidas  robotit tahvelarvutiga juhitakse ning kõik lapsed said mõne hetke proovida suuremal põranda pinnal. Seejärel tõin põrandale ettevalmistatud alusmati ja kujunditega mängukaardid. Mäng algas alati ühest ja samast kohast ehk siis Dash seisis alati samal paigas. Laps võttis ümberpööratud kujundikaartide pakist ühe kujundi, näitas seda ka teistele ning pidi ütlema, mis kujund ja mis värvi see on. Nt. kollane kolmnurk, seejärel vaatab alusmatti ning planeerib Dashi teekonna kollase kolmnurgani. Lausub sõnadega: Dash peab liikuma 3 sammu edasi ja 1 paremale. Proovib robotit juhtida täpselt ruute mööda õige kujundi peale.
Grupi peale planeerisin umbes kuni 25 min aktiivset, lõimitud õppetegevust.


Õppetegevuse analüüs:
Ma arvan, et minu planeeritud ja läbiviidud õppetegevus täitis seatud eesmärgid. Lähtusin õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sätetstatud põhimõtetest ja printsiipidest. Samuti arutasin oma tegevuse juhendava õpetajaga. Tegevuses olid lõimitud erinevad valdkonnad, lapsi tegevuses jälgides tõdesin, et tegevus oli neile huvitav ning igati eakohane. Kuna mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus, siis oli minu läbiviidud õppetegevus väga mänguline. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskuseid, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.
Minu tegevust jälgisid kordamööda juhendav rühmaõpetaja ning õpetaja abi. Sain nendelt väga positiivset tagasisidet oma tegevuse kohta. Nad arvasid, et sain õppetegevusega väga hästi hakkama ning tegevus täitis oma eesmärgid.




ÕPPETEGEVUS NR.2

Teema:  Teekond tähest pildini ozobotiga

Kuupäev: 6.11.219

Laste vanus: 5-7a

Vahendid: Ozobot, pildid (koer, õun, tass jne), tähekaardid, paber, markerid, ruumi peidetud sama objekt

Ettevalmistus:  Otsisin pildid nt koer, õun jt ning neile  vastavad sõna esimese tähe tähekaardi nt. K, Õ jne ja lõikasin suurest paberirullist pikema riba paberit. Peitsin magamistuppa samad objektid nagu piltidel.

Eesmärgid:
Tunnetus- ja õpioskused: Laps suudab keskenduda sihipärasele tegevusele
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps oskab arvestada teistega ning saab aru õpetaja poolt antud juhistest.
Mänguoskused: Laps tunneb tegevusest rõõmu ning teeb aktiivselt kaasa (asjade otsimine rühmaruumis)
Keel ja kõne: Laps häälib lihtsamaid sõnu, kuuleb sõna algus häälikut.
Matemaatika: Laps orienteerub paberil ning tunneb mõisted vasak ja parem, teab numbrite järjestus 1-10
Digioskused: Laps õpib tundma robotit Ozobot.

Õppetegevuse kirjeldus:
Jagasin lapsed jällegi väiksematesse gruppidesse, et kõik saaksid rahulikult tegutseda. Siirdusime lastegrupiga magamistuppa. Toa põrandale olin juba valmis pannud paberi, mille ühe pikema külje ääres olid pildid  ja vastas külje ääres olid sõnade esimesed tähed. Kõigepealt istusime lastega poolkaarde ning tutvustasin neile robotit nimega Ozobot. Näidis paberil nägid lapsed ka ozoboti sõitmas, tulede värvi muutmas vastavalt joone värvile jne. Lapsed said ise proovida robotit rajale sõitma panna. Seejärel selgitasin lastele ülesande juhist. Iga laps valis omale pildi, häälis seda sõna, leidis sõnas oleva esimese tähe, joonistas Ozobotile tee pildi juurest õige täheni ning pani roboti seda rada läbima. Kui rada oli läbitud, suundus laps otsima rühmaruumist sama objekti, mida oli pildil näinud.


Õppetegevuse analüüs:
Antud õppetegevus meeldis lastele väga, seda oli näha nende emotsioonidest ja olekust. Tegevus oli lastele jõukohane. Tavaliselt lastele mitte nii meeldiv tegevus nagu sõnade häälimine oli lastele tehtud palju mängulisemaks ning mitte ükski laps 17-st ei öelnud, et ei soovi seda kaasa teha. Tegevuse lõppedes arutlesime juhendava õpetajaga õppetegevuse üle ning sain temalt positiivset tagasisidet tehtu kohta. Õppetegevus oli inspireeriv nii minu kui ka õpetaja jaoks ning mõtted rändasid juba mängu edasi arendamisele nt sõna viimase tähe kuulmine, esemete loendamine pildil ja vaste leidmine, arvutustehete kaasamine.





ÕPPETEGEVUS NR.3 - viis läbi juhendav õpetaja

Teema:  QR-kood ja ristsõna lahendamine

Kuupäev: 13.11

Laste vanus: 5-7

Vahendid:  paberil QR-koodid, tahvelarvuti, ristsõna

Ettevalmistus:
Vaatasime õpetajaga koos internetis QR koodide valmistamise programmi https://www.qr-code-generator.com/.  Vaatasime koos läbi koodide valmistamise ning välja printimise võimalused.  Laadisime ühte tahvlisse puuduoleva qr-koodi lugeja. Proovisime koos ka ühe väljaprinditud koodi lugeda.
Õpetaja poolt jäi veel koostada ristsõna ning vastustega valmistatud QR koodi paberid. Paberid tuleb kinnitada eelnevalt lasteaia esimesele korrusele, pika koridori seintele. Veenduda, et tahvlites on olemas QR koodi rakendus.

Eesmärgid:
Tunnetus- ja õpioskused: Laps suudab keskenduda sihipärasele tegevusele
Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Laps oskab arvestada teistega, teha koostööd eakaaslastega ning saab aru õpetaja poolt antud juhistest.
Mänguoskused: Laps tunneb tegevusest rõõmu ning teeb aktiivselt kaasa
Keel ja kõne: Laps häälib ristsõnas olevaid (lahendus)sõnu ning kirjutab õpetaja abiga need õigetesse ruutudesse ristsõnas.
Matemaatika: Laps tunneb numbreid 1-8, oskab leida õige numbri ning selle vastavuse ristsõnas.
Digioskused: Laps kasutab tahvelarvutit ning qr-koodi rakendust.

Õppetegevuse kirjeldus:
Õpetaja jagas lapsed kolme gruppi. Sel päeval oli kohal rühmas 15 last ja nii jagus gruppi 5 last. Õpetaja kutsus lapsed grupiti enda juurde ning rääkis lastele qr-koodist, kui salakoodist ning sellest kuidas salakoodi lugeda vastava rakenduse abil. Rühmas oleva ühe koodiga said kõik grupiliikmed korra läbi proovida, kuidas koodi lugemine õnnestub. Seejärel näitas õpetaja lastele ristsõna ja rääkis mängus olevate koodide ja ristsõna seotust. Võeti kaasa pliiats, ristsõna ning 3 tahvelarvutit ning suunduti alumisele korrusele QR-koodide jahile. Igal qr-koodil oli juures oma number ja vastavalt selle pidi otsima ristsõnast sama numbriga rea ning kirjutama sinna lahendussõna. Lahendussõna hääliti ja kirjutati rühmapeale ühiselt. Kui kõik kaheksa koodi oli leitud ja lahti saadud, tuli kokku lugeda ülevalt- alla ristsõna vastus.  Seejärel siirduti tagasi rühmaruumidesse ning õpetaja võttis endaga kaasa järgmise grupi lapsi.


Õppetegevuse analüüs:
Samal päeval pärast õppetegevust, kui lapsed olid lõunaunes, saime õpetajaga segamatult vestelda, sellest mida ta tegi ja kuidas ta end tundis. Minul oli väga positiivne kuulda, et alguses õpetaja jaoks  tohutult hirmsad tundunud qr-koodid, seda lõpuks siiski üldse ei olnud. Õpetaja tunnistas ise ka, et see hirm tundmatu ees kohutas teda, aga kui me koos olime qr-koodite genereerimisega tutvunud ning esimese ka valmis teinud ja proovind seda lugeda, siis pool hirmu kadus kohe. Mina aitasin õpetajal reaalselt teha valmis 2 qr-koodi, ülejäänud 6 tegi kõik tema ise. Samuti printis välja ning koostas ristsõna. Tahvelarvuti kasutamisest mängu läbiviimiseks rääkisime ühe korra ning ma nägin, et õpetaja tundis end selles üpriski kindlalt. Kokkuvõtteks, mäng täitis kõik püstitatud eesmärgid, see meeldis lastele väga ning õpetaja tunnistas naeratades, et üks täiesti põhjendamatu hirm on seljatatud. Minu arvates oli õppetegevus igati õnnestunud.

Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine

Järgmine samm minu Haridusinnovatsiooni praktikal on kaardistada tehnoloogiline taristu. Antud ülesande juures keskendusin sellele, et kaardistada juba praktikarühmas kohapeal olevad igapäevased tehnoloogilised vahendid ning need, mis on kõigile ühiskasutatavad. Just nimelt sellepärast, et ka oma juhendavale õpetajale reaalselt silma ette tuua vahendite pagas, mis on lasteaias olemas ning ehk inspireerib see ka õpetajat nende suunas rohkem mõtlema.

Vahendite kaardistamise meetodiks valisin visuaalse rühma vaatluse ja küsitlemise rühmaõpetajalt ning lasteaia juhatajalt.  Keskkonna vaatlus ja küsitlemine andis mulle kogu vajaliku informatsiooni.

Nagu näha, siis loetelu on üpriski pikk ja ilmselge kaalukauss kaldub veel kasutamist ootavate vahendite poole. Kui me pärast nimekirja koostamist ka õpetajaga selle üle vaatasime oli õpetaja olemasolevate vahendite rohkusest üllatunud ning tunnistas, et kasutab igapäevases töös rühmas olevat sülearvutit ja televiisorit seinal ning aeg ajalt on toonud õppetegevusse väiksemad tahvelarvutid või Blue-Botid. Teised vahendid on temast siiani veel puutumata jäänud. Kuna tegemist on rühmaga, kus on 5-7 aastased lapsed, siis oleks robotite kaasamine õppetegevustesse lastele eriti huvitav ja kaasahaarav.

Digivahendite kasutamise sagedust loodan ma oma praktika lõpuks siiski tõsta või vähemalt avardada õpetaja silmaringi ning tekitada huvi. Kuigi õpetaja sõnul on päevakava lastel niigi tihe ning robotite kaasamine on ajakulukas, soovitan mina võtta rahulikult. Õpetaja jutust selgus, et reedeti on õppetegevuste poolelt veidi vabam päev, mil tegeletakse nädala jooksul õpitu kinnistamisega. Tegin õpetajale ettepaneku planeerida reedesele päevale tore tutvumine IKT vahendga ning lõimitud tegevus. 

Omaltpoolt plaanin lastele ja õpetajale tuua tutvumiseks Ozobot Bit-i, Dash ja Dot-i ning teha tegevus QR-koodidega. 

Õppematerjalide kvaliteedi hindamine ja analüüsimine

Internetis on väga palju huvitavaid ja arendavaid õpikeskkondasid ja -materjale, mis on suunatud erinevas vanuses lastele. Käesoleva ülesande eesmärk on leida minu omal vabal valikul internetist üks digitaalne õppevara/materjal ning seda analüüsida.

Õppematerjali tutvustus

Millega on tegu?

Loodusheli.ee  Põnev avastusretk looduse helimaailma.

Mis eesmärgil see on loodud?

Antud digitaalses õppekeskkonnas pakutakse võimalust kuulata erinevate loomarühmade esindajate hääli ja palju muid helisid. Samuti helisalvestusi, kus võib korraga kuulda mitmete konkreetsetele  kooslusele iseloomulike liikide hääli ehk helimaastikuid nt. helisid niidul ja põllul jpm.  Loodusheli.ee keskkonnas on võimalik läbiviia viktoriine nii vaba osalusega kui ka registreeritud võistkondadega. Uuendusena saavad kõik huvilised ise antud digitaalset õppekeskkonda  täiendada ja uut sisu juurde luua, tehes helivaatlusi vastava rakendusega "Minu loodusheli"

Kes on autor?
Veebikeskkond on tehtud 2016 aastal Tartu Ülikooli loodusmuuseumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Looduskaitse Fondi koostööna.

Digitaalse õppematerjali loomise põhimõtted ja nõuded

Kvaliteetne digitaalne õppematerjal on:
- õppimist toetav
- sisult kvaliteetne
- motiveeriv
- kohandatav
- interaktiivne
- autoriõiguse järgiv
- kasutajasõbralik
- tehniliselt korrektne ja ühilduv
- leitav

Õppimist toetav

Õppimist toetavad põhimõtted
Analüüsitav veebilehekülg vastab sihtrühma (eelkooliealised, kuid pigem põhikooliastmes õpilased) vajadustele ning on loodud eesmärgiga õpetada/kinnistada lastel loodusega ning loodushäältega seonduvat. Kuna antud veebilehel on suurem rõhk helide kuulamisel, aga laps ei õpi ainult kuulamise teel, vaid soovid ka oma nägemismeelt kasutada, siis mina leian, et nägemisfunktsiooni toetamisele on selles õpikeskkonnas liiga vähe tähelepanu pööratud.
Õppematerjalide loomise siht on toetada õpitulemuste ja õpieesmärkide saavutamist. Õpieesmärkide saavutamist saab kontrollida läbi ülesannete lahendamise või interaktiivsete viktoriinide.

Sisult kvaliteetne
Veebilehekülg on sisult kvaliteetne, olles nii ainealaselt kui ka keeleliselt korrektne. Silmahakkavaid vigu ei tuvastanud.

Motiveeriv
Veebilehekülg on motiveeriv. Pildimaterjali on küll väga minimaalselt (ülesannete vaates võib tulla ette küsimusi pildil oleva looma/linnu kohta), kuna tegemist on loodushelide kuulamisega, kuid need helid juba iseenesest on väga põnevad ja kaasahaaravad kuulata.

Kohandatav
Veebilehel kättesaadav materjal ei ole õpetaja poolt kohandatav. On küll viktoriinis variant algajatele ja edasijõudnutele, kui õpetaja seal ise vastavalt vajadusele muudatusi/korrektuure teha ei saa.

Interaktiivsus
Õppematerjal on interaktiivne. Võimaldades nii helide kuulamist, mõningate piltide tundmist, ülesannete lahendamist, kui ka viktoriinide läbiviimist grupitööna. Uue sisu loomist ehk oma helisalvestise üleslaadimist veebikeskkonda.  Õppija saab suhelda nii õppematerjali, õpetaja kui ka kaasõpilastega.

Autoriõiguseid järgiv
Kui õppematerjali autor kasutab teiste loodud materjali, siis peab ta allikale selgelt ja korrektselt viitama. Antud veebilehel on viidatud iga helisalvestise tegijale korrektselt.

Kasutajasõbralik
Õppematerjal ei ole visuaalselt väga köitev.  Puudu on pildimaterjalist, mis köidaks just eelkooliealisi loodusesõpru. Iga erineva helisalvestise juures võiks olla ka selle konkreetse looma/linnu/putuka pilt, kelle häälitsust kuulatakse. See tekitaks veelgi parema seoses lapsel heli ja selle tekitaja vahel ning hõlbustaks uue info kinnistumist.

Tehniliselt korrektne ja ühilduv
Kuna õppematerjali loomisel tuleb tähelepanu pöörata ka tehnilisele korrektsusele, toimimisele ja ühilduvusele ning õppematerjal peab olema probleemideta kasutatav erinevates seadmetes ja veebilehitsejates, siis oli hea meel tõdeda, et antud veeblehekülg töötas sama hästi ka mobiiltelefonis. Kõik lingid avanesid ja helifailid mängisid tõrgeteta.  Tekstid on loogiliselt liigendatud ja kergesti loetavad.

Leitav
Õppematerjal on googeldades kergesti leitav. Mina leidsin selle alustades otsinguid märksõnaga looduse hääled. Kuigi ma ei olnud sellest veebilehest varem üldse teadlik, aga meil oli lastega just sügisene mets ja metsaloomad lasteaias teemaks ning ma soovisin lastele loomade hääli lasta kuulata, siis oli otsimine lihtsam kui ma arvata oskasin.

Ettepanekud õppevara edasiarendamiseks
Ma leian, et antud õppematerjal vastab üldjoontes digitaalse õppematerjali põhimõtetele ja nõuetele.  Kuigi tegemist on helisalvestistele rõhku paneva õpikeskkonnaga, siis võiks just ka nooremale sihtrühmale mõeldes lisada juurde ka visuaalset köitvust pildimaterjali näol. Samuti võiks nii viktoriinist kui ülesannetest olla üks variant kohandatud/kohandatav lasteaialastele.
Muus osas sümpatiseerib see veebilehekülg mulle väga. Kindlasti salvestan selle omale järjehoidjasse ning võtan kasutusele lastega tegutsedes.



ALLIKAD:

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) kvali. (2019, Oktoober 29). Digitaalse õppematerjali loomise soovitused. Loetud aadressil http://oppevara.estmarx.pri.ee/

Loodusheli (2016). Loetud aadressil http://www.loodusheli.ee/

Õpileping ja selle analüüs

Õpilepingu loomiseks aines Haridusinnovatsioonipraktika I võtan kõige pealt ette oma eelmisel õppeaastal koostatud DigCompEdu analüüsi ning teen selle korra veel läbi, hindamaks oma hetke seisu. Huvitav on näha, kas on vahepeal toimunud arengut või olen tammunud samal kohal.

1. Professionaalne kaasatus
 1.1 Organisatsiooniline suhtlus ( olin tase A2, hetkel hinnang B1 )
Lisaks kasutuses olevale Eliisile, Facebooki lasteaia õpetajate ühisele grupile, iga rühma lastevanemate grupile ning lasteaia oma veebileheküljele, mida pidevalt täiendatakse ning sealt leiab oluliseima hõlpsalt üles, ei ole organisatsiooni siseseks suhtluseks midagi juurde kasutusele tulnud.
Kui ma eelnevalt olin rohkem passiivne lugeja, siis nüüd olen hakanud ka rohkem sõna sekka ütlema ning oma mõtteid avaldama, infot jagama kolleegidele nt. erinevaid artikleid, koolitusi, kasulikku lugemist jms. Arutlesin julgelt uue õppekava teemal kolleegidega.
Arengukava: jätkan olemasolevate keskkondade kasutamist, otsin uut infot, läbin kõik haridustehnoloogiasuuna õppeained.

1.2 Professionaalne koostöö  ( Olin tase B1, hetke hinnang B1 )
Senisele maja välisele suhtlusele läbi Lasteaednike Liidu või Lasteaednike ideede grupi ning oma lasteaia kolleegidega on kasutusel Facebooki Riisipere Lasteaia õpetajate grupp ning vahetule suhtlusele igapäevaselt lasteaias kohapeal, ei ole koostöökanaleid juurde lisandunud. Oma lasteaia siseselt olen muutunud aktiivsemaks ning julgemaks, lasteaia väliselt pelgan veel oma kogemuste pagasi puudumist ning olen pigem lugejaks info vastuvõtjaks jäänud.
Arengukava: Edasi arenemiseks peaksin tulema passiivse jälgija staatusest välja ning hakkama rohkem sõna sekka ütlema ning kaasa arutlema. ETwinningu näol olen saanud uue keskkonna, kus hakata professionaalset koostööd praktiseerima.

1.3 Peegeldav praktika  ( Olin tase  A1, hetke hinnang A1 )
Ma jätkuvalt tunnen, et minu individuaalne reflekteerimine ja oma pedagoogiliste digioskuste kriitiline  hindamine on nõrk külg.  Antud analüüsi koostamine aitab mul taaskord oma hetke seisu määratleda ja ka sellest järeldused teha.
Arengukava:  Sellest punktist aitab mind edasi ise aktiivne olemine, uurimine milliseid uuendusi on digivaldkonnas ning kuidas neid edukalt sulandada oma igapäeva töösse.

1.4 Digitaalse pedagoogilise tegevuse aktiivne arendamine  ( Olin tase  A1, hetke hinnag A2 )
Võrreldes esimese DigCompEdu eneseanalüüsiga tunnen ma end hulga enesekndlamalt.
Olen enda digitaalse pedagoogilise tegevuse arendamisele teadlikult rohkem tähelepanu pööranud.  Mind on siinjuures aidanud palju Haridustehnoloogia sunna loengud ja praktikumid ning reaalselt õpitu edasi rääkimine vähemalt ühele kolleegile lasteaias, mis omakorda kinnistab veelgi minu teadmisi. 
Arengukava: Kindlasti saaksin teha siinkohal veel rohkem. Leida temaatilisi konverentse ning osa võtta rohkematest online konverentsidest. Hea veebileht selleks on nt HITSA.ee või haridustehnoloogid.ee kus leidub ka veebiseminare.


2. Digitaalsed ressursid
2.1 Digitaalsete ressursside valimine ( Olin tase A2, hetke hinnang B1)
Oskan valida ja hinnata digitaalseid ressursse lähtudes õppurite rühma iseärasustest ja pedagoogilisest lähenemisest. Suhtun leitud infosse kriitiliselt ja oskan selle usaldusväärsust hinnata. Kasutan mitmeid otsingumootoreid, ei piirdu ainult esimese ette juhtuva infoga. Koolis õpitud aeg ja läbitud ained on mind veelgi enam õpetanud olem allikakriitiline ning sundinud hindama usaldusväärtust. Tunnen end selles vallas tugevamini kui varem.
Arengukava: Edasi jõudmiseks peaksin nüüd püüdma ka integreerida õppetöösse rohkem digivahendeid ning kasutama interaktiivseid võimalusi.

2.2 Digivahendite loomine ja muutmine  ( Olin tase  A1, hetke hinnang A2 )
Õppetöö tarbeks olen loonud Blogger keskkonnas oma isikliku blogi, aga rohkem ma ei ole midagi digitaalset loonud ega ka parendanud. Õppeainete raames olen tundma saanud ka teisi keskkondasid nt Padlet ja Endomondo jt milledega mul varem kokkupuude täiesti puudus ning ma tahan 3-liikmelise võistkonnaga see aasta osa võtta ProgeTiigri üritusest oma lasteaialastega vanuses 5-7. Teen seda just iseenda tagant utsitamise nimel ning põnev saab see kindlasti olema.
Arengukava: Õppeainetest ootan huviga igasuguseid praktilisi ülesandeid nt multimeediumi loomine. ProgeTiigril üritusel osalemine saab olema kindlasti uute asjade loomise innustajaks.


2.3 Digivahendite manageerimine, kaitsmine, jagamine  ( Olin tase  B1, hetke hinnang B1)
Olen teadlik autoriõiguse kaitse seadusest ning suhtun sellesse täie tõsidusega. Oskan kaitsta on isiklikku blogi ning vajadusel saan sellele ligipääsu koodi lisada. Samuti tuleb tõsiselt suhtuda isikuandmete kaitsesse lasteaias, mitte kasutada paroolide automaatset meeldejätmist internetilehekülgede külastamisel ning tööarvutile sisenemiseks parool peale. Oma isiklike materjalide hoidmiseks meeldib mulle Google Drive, just sellepärast, et sinna on mul ligipääs olenemata millist seadet parasjagu kasutan.
Arengukava:  Järgmise etapi saavutamiseks peaksin ma saama rohkem kogemusi laste ja lastevanematega suhtlemisel ning praktiseerida targalt ja vastutustundlikult suhtlemist. Kogemuse tulevad igapäevaselt, lastega koos töötades.

3. Õpetamine ja õppimine
3.1 Õpetamine  ( Olin tase  B1, hetkel hinnang B2 )
Võrreldes möödunud kordse analüüsiga on mul tänaseks juba rohkem praktikat seljataga, aga ma arvan, et oskan  kavandada ja kasutada vastaval ajahetkel vajalikku digivahendit, et õpetamist ja õppimist senisest mitmekülgsemaks ja huvitavamaks muuta. Mulle meeldib lastega koos tegutseda ning olen ise aldis uusi asju avastama ning seda lastele edasi õpetama. Õppetegevustes olen kasutanud lastega tahvleid ja neis erinevaid õppemänge, Bot´te, Dashi, QR-koode, liitreaalsust ja veel.
Arengukava: Jätkuvat on vaja oskuste ja teadmiste kinnistamiseks kasutada võimalikult palju erinevaid digivahendeid, praktiseerida ning saada kogemusi. Kuigi positiivne on tõdeda, et ma tunnen end selles vallas palju enesekindlamalt.


3.2 Juhendamine  ( Olin tase  A2, hetke hinnang  B1)
Digivahendeid saab õppetegevuses kasutada nii individuaalselt kui ka grupiga tegutsedes harjutamaks meeskonnatööd ja üksteisega arvestamist. Õppetegevuses olen kasutanud erinevaid robootikavahendeid nt. Beebot-id, Dash, Ozobot ning smart tahvlil olen kolleege juhendanud lastele suunatud õppetegevustega internetilehekülgedel nt. Lasteekraan.ee, Freppy.eu
Arengukava: 

3.3 Koostöine õppimine ( Olin tase  A2, hetke hinnang B1)
Lastega koos toimetades ja  digivahendeid kasutades olen püüdnud rakendada juhendavat ja suunavat rolli, mitte liialt laste eest asju ära teha. Ma soovin, et neil tekkiks enesekindlus ise hakkama saada ja oskus rühmakaaslastega arvestada. Mina ise ülikooli pinnalt kursusekaaslastega kasutan koostöiseks õppimiseks GoogleDrive, samuti Facebooki gruppi või Messengeri. Avastamata on veel siiani eDidaktikumi võimalused. Tunnen end juba palju vabamalt ja julgen küsida kolleegidelt nõu või arutleda
Arengukava: Siit edasi liikumiseks peaksin  veel rohkem lastega läbiviima digivahenditega ülesandeid, mis nõuavad grupiga tegutsemist. Eelkõige just mõelda ise ka välja need ülesanded.

3.4 Isereguleeritud õppimine ( Olin tase  A2, hetke hinnang  A2 )
Võimalust õpilastel ise oma õppimist kavandada, jälgida ja ka mõelda mis läks hästi ja mida saaks paremini teha. Mulle meeldiks väga näha lapsi ise kogemas protsessi ja et nad samas ka näeksid oma tulemust. Olen kolleegidega sel teemal nõu küsinud, aga minu jaoks kasulikku arutelu ei ole sellest tekkinud.
Arengukava: Pean mõtlema, kuidas anda lastele rohkem võimalust ise oma tegevust planeerida, tulemust näha ja sellest õppida.


4.Hindamine
4.1 Hindamisstrateegia ( Olin tase  A1, hetke hinnang A2 )
Digitaalselt kompetentne õpetaja peab olema võimeline arvestama, kuidas digitehnoloogiate kasutamine võib tõhustada olemas olevaid hindamisstrateegiad ning seda kuidas seda saaks kasutada uute innovaatiliste hindamislahenduste loomiseks.  Antud pädevuse olemusest saan ma aru, aga kuidas seda lastaias rakendada, vajab veel süvitsi mõtlemist. Tutvunud olen Kahooti kui ka Learning Apps´iga, mis annab ka mulle tööriistu juurde.
Arengukava: Antud valdkonnas on küll muutusi toimunud,  kuid ma ise tunnen, et hindamine on hetkel nõrk koht. Küll aga ma proovin lõimida tegevusi robootikavahenditega, mis näitavad kas lapsed on omandanud teatud teema nt. kujundite/värvuste tundmine, õigele kujundile, värvusele liikumine.

4.2 Andmete analüüsimine ( Olin tase  A1, hetke hinnang A2 )
Õppija tegevuse, soorituse ja progressi jälgimine on andmete analüüsimise seisukohalt väga oluline. Mina olen valmis lapse arengu ja edasijõudmise hindamisel kasutama digivahendeid. Õpetajal on omal võimalus luua digitaalne oma rühma laste jälgimise, hindamise ja analüüsimise vahend. Seda läbi õppeaasta täiendada ja kasutada seda nt lapsevanemale tagasiside andmiseks lapse arengust. Kuna mina ei ole veel rühmaõpetaja, siis minul taolist vahendit tekitatud ei ole, aga mõtted selles suunas hakkasid liikuma küll.
Arengukava: Siit tasemelt edasi minekuks peaksin otsima ja kasutusele võtma rohkem online mänge, kiiret tagasisidet ja analüüsi võimaldavaid lahendusi. Minu praegustele teadmistele tuginedes oskaksin kasutada Kahooti ja LearningAppsi, kus tagasiside avaldub kohe, kui laps on teinud oma vastustes valiku.

4.3 Tagasiside ja planeerimine ( Olin tase  A1, hetke hinnang A1 )
Digivahendeid saab kasutada õigeaegse tagasiside andmiseks ja selle toel ka kohandada õpetamise strateegiaid.  Kuna mina veel tegevõpetajana ei tööta, siis ei ole pidanud tagasisidet lapse arengust vanematele andma, aga seda saab kindlasti teha toetudes piltidele, salvestatud töödele, märkmetele lapse tegevustest jms.
Arengukava: Järgmine samm siit edasi oleks reaalselt endale kas välja mõelda või hakata kasutama mingit olemasolevat planeerimise ja tagasisidestamise tööriista nt. kasvõi Eliisi või oma märkmete lehte ning  jooksvalt põgusad suulised vestlused vanematega. Kord aastas peetakse arenguvestluseid.


5. Õppijate innustamine
5.1 Juurdepääsetavus ja kaasamine ( Olin tase  B1, hetke hinnang B1)
Oluline on kõikidele õpilastele juurdepääsu tagamine õpevahenditele ja õppetegevusele, ka erivajadustega õpilastele. Lasteaias on olemas tahvelarvutid ja mitmed erinevad robootika komplektid ning kasutan neid üpris sageli, et innustada laste loovat ja aktiivset tegevust.
Arengukava: Veelgi enam kaasata lapsi digivahenditega tegevustesse ning püüda leida igale lapsele sobiv tegevus ja raskusaste. Õppida tundma erinevaid pedagoogilisi strateegiaid ning tagama, et kõik lapsed saakas vajaliku tähelepanu ja abi.

5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2 )
Oskan hinnata ja arvestada laste eripäradega nt loomupoolest kiiremad ja aeglasemad lapsed ning lasen vastavalt sellele toimetada lastel omas tempos. Bot´idega oleme seda ka praktiseerinud, andnud lastele erinevalt aega (rahulikumad, kiiremad lapsed), kergem ja raskem variant ülesandest
Arengukava:  Siit edasi minekuks peaksin praktiseerima neid võtteid ka teistuguste ikt vahenditega, nt meil on olema Dash ja Dot, Ozobot ja Matatalab.

5.3 Õppijate aktiivne kaasamine ( Olin tase  A2, hetke hinnang B1)
Väga oluline on kaasata õpilasi just nö käed külge tegevustesse, et suurendada nende aktiivset osalust ning harjutada loomingulist väljendust.  Antud pädevust kasutan ma väikeste lastega väga palju, tegelikult iga päev. Ma eelistan laste eest asju mitte ära teha innustada neid kaasamõtlema ning end loominguliselt väljendama. Üritan luua erinevaid võimalusi nii individuaalseks kui grupitööks ja aidata ka õpetajal neid võimalusi tema tegevuses leida.
Arengukava: Digivahendite kasutamine on väga hea viis laste tähelepanu äratamiseks ning nende kiireks tegevusse kaasamiseks. Mida rohkem on käed-külge tegevust, seda paremini laps õpib. Edasi arenguks peaksin leidma õiged vahendid, mida kasutada sihipäraselt kindla õpiväljundi saavutamiseks.


6. Õppijate digipädevuste parendamine
6.1 Informatsioon ja meedia kirjaoskus ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2)
Praeguses infokülluses olevas ajastus on väga oluline aidata lastel arusaada kuidas leida digimaailmas informatsiooni ning vajalikke vahendeid. Ja mis kõige olulisem, julgustada lapsi vajadusel abi küsima. Kuigi lapsed lasteaias iseseisvalt internetist infot ei otsi, võivad nad teha seda kodus, olenevalt kui palju või vähe digivahendite aega kodudes võimaldatakse, siis on laste digikäitumine küllaltki palju täiskasvanu suunata. Mina saan aidata erinevatel hariduslike mängudega veebilehtedel suunata lapsi ja õpetada navigeerima.
Arengukava: Järgmise taseme saavutamiseks peaksin ma rakendama õppetegevusi, mille laps kasutab digivahendit teabe hankimiseks ning et ma saaksin õpetada teabe leidmist, selle usaldusväärsust ning erinevatest allikatest pärit teabe võrdlemist.

6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2 )
Õppetegevus, ülesanded ja hinnangud nõuavad õppijalt aktiivset ja vastutustundlikku digitehnoloogia kasutamist suhtluseks, koostööks ja ühiskonna osaluseks. Sessioonõppe üliõpilasena saan mina seda väga palju praktiseerida oma kaastudengitega just sessi välisel ajal, erinevate keskkondade kaudu. Ning meie kiire elutempoga ühiskonnas, saavad ka lapsevanemad üksteisega pakilisema info jagatud ja arutelud peetud just tehes koostööd interneti vahendusel.
Arengukava: Järgmine samm siit edasi oleks ise tuua suhtlusesse, kas siis vanematega või kolleegidega, mõni uus keskkond. Hetkel on mul meeles just e-Twinning, mida ma tahaksin kolleegidele tutvustada.

6.3 Digitaalse infosisu loomine ( Olin tase  A1, hetke hinnang A1)
Päris uut infosisu vast lasteaialaps veel ise luua ei oska, aga mina saan lapsi julgustada tehnoloogiat kasutama ning tutvustada erinevaid võimalusi. Selgitada lastele, mis on autoriõigus ning miks see on oluline.
Arengukava:  Järgmise sammuna võiksingi proovida luua ise midagi, nt kasutada lastega kaamerat ja teha sellest väikene animatsioon.

6.4 Vastutustundlik kasutamine ( Olin tase B1, hetke hinnang B1)
Võtta kasutusele vastavad meetmed, et tagada õppijate füüsiline, psüühiline ning sotsiaalne heaolu digivahendite kasutamisel.  Kuna lapsel on nutimaailmast lihtne sõltuvusse jääda, saan mina õpetada lapsi kasutama digivahendeid ohutult ja mõõdukalt, et nende tervis ja ka reaalsed sõprussuhted teiste lastega kannatada ei saaks.
Arengukava: Olla jätkuvalt kursis ja uuendada oma teadmisi vastutustundlikust digimaailma kasutamisest, juhendada teisi kolleege ning olla teistele eeskujuks, kelle poole vajadusel pöörduda.

6.5 Digiprobleemide lahendamine ( Olin tase  A2, hetke hinnang A2)
Väiksemate probleemidega üritan ise hakkama saada ning vajadusel uurin ja oskan otsida, kus vajalikku infot leida. Suuremate probleemidega pöördun pigem spetsialisti poole. Mina ise saan lapsi julgustada probleemide tekkimisel pöörduda täiskasvanud inimese poole, kes aitab lahenduse lahendada.
Arengukava: Järgmise sammuna võiksin ma lasta ise lastel digivahenditega (kontrollitult) katsetada ning üritada anda neile ise võimalus lihtsamatele probleemidele lahendus leida. Olles ise sealsamas abiks juures olemas.


Olles analüüsi taaskord läbi teinud, on tegelikult hea meel tõdeda, et nii mõneski punktis olen ma tase kõrgemale tõusnud ning tunnen end kindlamalt. Kuid ma ei tea, kas olen liiga kriitiline  endaga, kui on ka valdkondi, mis vajavad tõsisemat lähenemist nt. punktid 5. Õpijate innustamine ja 6. Õppijate digipädevuste parendamine.

Õpileping

Minu eesmärgid: 

Varasemalt ei ole mul Haridustehnoloogia praktikaga kogemust ning kui praktikal ette nähtud ülesandeid vaadata, siis tundub see veidi hirmutav, kas ma ikka saan hakkama. Kas ma saan mitte lihtsalt hakkama vaid suudan pakkuda midagi lastele ning innustada ka oma juhendajat IKT vahenditega toimetama. 

Praktika eesmärgiks on toetada minu enda praktiliste oskuste kujunemist  IKT vahendite kasutamisel, vilumuse suurendamine läbi erinevate praktikal tehtavate ülesannete. 

• Analüüsida IKT kasutamist praktikaasutuse õppeprotsessis; 
• Viia läbi õppetegevusi/tunde, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; 
• Abistada õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine); 
• Analüüsida ja hinnata kriitiliselt valitud suunda arvestades enese teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste taset.

Strateegiad: Eesmärkide saavutamiseks loodan vajadusel tuge saada õppejõult ja ideid läbi arutelude ka kursusekaaslastelt. Suureks abiks on kindlasti kohustuslik kirjandus ning erinevad videomaterjalid veebis. Oma lasteaiapoolselt juhendajalt loodan saada tuge ning positiivset suhtumist minu kohal olemisse ning tegevustesse. 

Vajalikud vahendid ja ressursid:

Kõige suuremaks ressursiks, mida ma vajan on piisav aeg praktika rahulikuks läbiviimiseks.  Kõik mulle tarvilikud IKT vahendid on olemas lasteaias, ise ma midagi praktikale kaasa võtma ei pea. Lapsed ma loodan on minu planeeritud tegevustest huvitatud ning kergesti kaasatavad, mida üldiselt digivahenditega tegevustega nad ka on.

Eesmärkide ja saavutuste hindamine: 

Oma eesmärgid olen saavutanud, kui olen Haridustehnoloogia praktika ülesanded edukalt sooritanud.  Kui olen saanud jälle grammikese enesekindlamaks ning nautinud lastega koos tegutsemist ning ka juhendavale õpetajale pakkunud avastusrõõmu ning innustanud teda jätkama digivahendite kasutamist õppetegevustes. 

Väga rahul oleksin siis, kui praktika läbimisega saaksin üle vaadata uuesti DigComp Edu 5. ja 6. punkti, õppijate innustamine ning õppijate digipädevuste parandamine ja suudaksin end kasvõi ühe punkti osas tase kõrgemale tõsta.




ALLIKAD

Redecker, C. (2017). European Framework for the Digital Competence of Educators: DigCompEdu.Luxembourg: Office oft the European Union.
Loetud aaressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/european-framework-digital-competence-educators-digcompedu

Haridusinnovatsioonipraktika I

Praktika tegevuskava

Minu praktika algab 28.oktoobril. Hetkel viibib praktikat juhendav õpetaja haiguslehel ning täpsemad kokkulepped tegevuskava osas on veel lõplikult kinnitamata. 

Enne praktikale siirdumist on mul vaja DigiComp.edu raamistiku alusel koostada eneseanalüüs sisendina õpilepingusse ning valisin selle teha justnimelt enne praktikale asumist, et näha, kas on toimunud muutusi minu poolt eelmisel õppeaastal koostatud analüüsiga. 

Panen kirja oma mõtted aja- ja tegevuskavaga seoses, mida praktika esimesel päeval õpetajaga läbi arutada.

1. nädal  28.10- 1.11.2019

• Juhendava õpetajaga tegevuskava läbi arutamine ja kinnitamine.
• Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine; õpetajatega vestlemine, info kogumine.
• Kolme läbiviidava õppetegevuse läbiarutamine õpetajaga, kooskõlastamine. Planeerida I õppetegevus ( Tõenäoliselt tuleb see Dash and Dot´ga)

2. nädal 4.11-8.11.2019

• Lasteaia õpikeskkondade kaardistus. Küsitluse koostamine ning selle läbiviimine õpetajate, laste ja lapsevanemate hulgas.
• Viia läbi I õppetegevus ja planeerida II õppetegevus. (Tõenäoliselt Ozobot´ga). Analüüsin I õppetegevust.

3. nädal 11.11-15.11.2019

• Viia läbi II õppetegevus ja planeerida õpetajaga koostöös III õppetegevus ehk see, mida tema ise läbi viib, minu toetusel.  (Tõenäoliselt õppetegevus Smart tahvlit kasutades). Analüüsin enda II õppetegevust.
• III õppetegevuse läbiviimine ja selle hilisem analüüs.
• Veenduda, et kõik praktikal vajalik oleks tehtud ning igale nädalale vastav blogipostus ka blogis olemas. 

Algselt siis sellised plaanid ning ma usun, et ma saan kolme nädalaga kenasti praktiga hakkama.

Lapse/õppija digipädevused. 2 artikli kokkuvõte.

Antud kodutöös otsisin ma endale kaks relevantset allikat, mis räägivad lastest ja digitehnoloogiast.  Võtsin omale armsaks saanud Google Scholari ette ja asusin otsima. Valikuid on palju ning leida seda, mis mind kõnetab, raske. Aga siiski leidsin.

1. Artikli pealkiri: Digital play: a new classification. 
Autorid: J.Marsh, L.Plowman, D.Yamada-Rice, J.Bishop, F.Scott

Artikkel räägib sellest, kuidas järjest selgemaks saab see, et mängu olemus digiajastul muutub, justnimelt mängimiseks saadaolevate vahendite ja nende viiside osas kuidas erinevad vahendid on arendatud erinevateks mängu tüüpideks. Arvestades antud valdkonnas toimunud muutusi, oleks paslik uuesti läbi vaadata vahendid, mida teadlased on eelnevates uuringutes mängude kategoriseerimiseks kasutanud. Antud artikkel keskendub Bob Hughes´i väljatöötatud mängutüüpide taksonoomiale, pidades silmas tehnoloogilisi muudatusi digiajastul. Andmete analüüsi käigus uuritakse kui palju võivad rakendused soodustada laste mängu ja loovust.  Töö esimeses pooles on välja toodud peamised muutused, mis on toimunud Hughes´i taksonoomia väljatöötamisest alates ning töö teises pooles käsitletakse muudetud taksonoomiat juhtudes tähelepanu kategooriale transgressiivne mäng ja viidates sellele, et uute digitaalsete kontekstide tagajärjel on muutunud mitte niivõrd mängutüübid, kui mänguolemus. Transgressiivne mäng on mäng, milles lapse seisavad vastu/ ületavad oodatavaid  norme, reegleid, tajutavaid piiranguid nii digitaalses kui ka mittedigitaalses kontekstis.

16 erinevat mänguliiki: 1. Sümboolne mäng, 2. Energiline, ilma vägivallata mäng, 3. Sotsiaal-dramaatiline mäng, 4. Sotsiaalne mäng, 5. Loominguline mäng, 6. Suhtlusmäng, 7.Dramaatiline mäng, 8. Liikumismäng, 9. Sügava mõtteline mäng 10. Uuriv mäng, 11. Fantaasia mäng, 12. Kujutav mäng, 13. Kontrolli omamise mäng, 14. Objekti põhine mäng, 15. Rollimäng, 16. Ajaloolise sisuga mäng.
Mänguliigituste tabel ja Hughes´i kohandus sellele on artiklis kenasti tabeline välja toodud.

Kõik artiklis toodud 3 näidet on filmitud kooli IT klassis, "üle õla" võtet kasutades (mis võimaldas laste tegevusi märgata), kui lapsed mängivad individuaalselt iga üks oma tahvelarvutis. Filmimise ajal oli ainus teine inimene seal ruumis IT-õpetaja.  Esimene näide on 4a. Simon, kes mängib Minecrafti rakenduses, teine näide on Jenniferist, kes mängib AR Flashcards rakenduses ja kolmas näide on April, kes mängib Temple Run rakenduses. Artiklis olevaid näiteid ilmestavad kirjeldused  laste käitumisest, häälitsustest ja olekust mängude mängimisel.

Hughes´i taksonoomia kohandamine annab ka teistele instantsidele laste digitaalse mängu konteksti analüüsimiseks kasuliku raamistiku. Kuigi see konkreetne uuring keskendus alla viie aastastele lastele, siis saab seda väga edukalt kasutada ka vanemate laste, noorte ja täiskasvanute digimängus.


2. Artikli pealkiri: Young children´s learning with digital media. 
Autorid: D.A. Lieberman, C.H. Bates, J. So

See artikkel annab ülevaate uuringutest, mis puudutavad 3-6 aastaste laste digimeedia kasutamisest ja õppimisest. Digimeedia hulk sellele vanusegrupile on kasvavas tendentsis ja sisaldab arvutipõhiseid ning online tegevusi, konsooli videomängud, käeshoitavad meediavahendid, elektroonilised mänguasjad, mängukeskused, nukud ja robotid, mis kõnnivad ja räägivad. Füüsiliselt aktiivsed mängud, kasutades tantsupatju, spordivarustust, statsionaarseid jalgrattaid, kui mängu lisasid ning teiste hulgas ka veebikogukonnad ja sotsiaalvõrgustikud. Uurimistöö on testinud mitme digimeedia toote tõhusust väikelapse õppimisprotsessis ja on leidnud näiteks paranemise märke laste teadmistes ja oskustes mõelda, planeerida, vaadelda, probleeme lahendada, lugeda, arvutada, hüpoteese kujundada ning loovust ja koostöist õppimist arendada. Artikkel lõppeb arutlusega uurimistöö lähenemistest, mida oleks võimalik kasutada uurimaks noorte laste digimeedia kasutamist, et parandada sellele vanusegrupile suunatud vahendite disaini ja efektiivsust tulevikus.

Paljud kodus kasutamiseks mõeldud digitaalse meedia vahendid on mõeldud keele ja lugemisoskuse  arendamiseks nt. tähestik, foneetika, sõnatuvastus, sõnaehitus ja keele, kui teise keele õppimine. Digitaalsed õppevahendid saavad aidata väikelastel ka matemaatikat õppida nt. loendamist, aritmeetilist probleemilahendust, ruumilist mõtlemist ja geomeetrilisi teadmisi, millede areng kasvab koolieelsetel aastatel hüppeliselt. Selletõttu saavad neid oskuseid arendavad vahendid oluliselt suuremat tähelepanu. Hästi kavandatud arvutiprogrammid, mis on avatud ja pakuvad kasutajale mõningast kontrolli õppetegevuse üle, võimalust loomingulisteks valikuteks või kujutlusvõimega väljenduseks, võivad hõlbustada  laste loovat lähenemist õppimisele ning suurendada huvi ja kaasatust. Digimeedia saab õpetada oskusi kunstiliseks ja kujutlusvõimeliseks väljendamiseks sellistes valdkondades nagu muusika, joonistamine, maalimine, animatsioon, kirjutamine, lugude jutustamine ja luule.
Samuti on uurinud teadlased laste kognitiivsete oskuste arengut digimeedia abil ning on täheldatud, et hästi läbimõeldud arvutipõhised õppetegevused ja mängud võivad parandada abstraktse mõtlemise, reflektiivse mõtlemise ning teabe analüüsimise ja hindamise oskusi. Digitaalse meedia kasutamist on võrreldud kognitiivsete oskuste õpetamist traditsiooniliste õpetamismeetoditega. Koostöö- ja sotsiaalsesuhtluse oskusi saab samuti täiendada/arendada hästi kavandatud digitehnoloogia abil. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes jagavad arvutit, tegid seda õiglaselt ja koostööl põhineval viisil nt. teise lapse spontaanselt kaasamisega, üksteisele verbaalse ja mitte verbaalse abi pakkumisega. Samuti on uuringud näidanud, et väikelaste motivatsioon õppida on suurenenud, kui nad on seotud kaasahaarava ja lõbusa digivahendiga.

Enamus uuringuid selles vallas on täheldanud olulist mõju, näiteks laste seotusest digimeedial põhineval tegevusel, klassiruumis ning pere meediakäitumisel, kognitiivsete oskuste ja õpiväljundite saavutamisel. Tulemuste ja mõju uuringud, nagu see, on väga kasulikud, et tuvastada ja kinnitada digitaalse meedia eelised ja puudused. Uut tüüpi meedia ilmumisel on jätkuvalt tulemuse ja mõju uuringud vajalikud ka tulevikus.


Kasutatud allikad:

1. Lieberman, D. A., Bates, C. H., & So, J. (2009). Young children's learning with digital media. Computers in the Schools, 26(4), 271-283. Loetud aadressil: https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07380560903360194 
2. Marsh, J., Plowman, L., Yamada-Rice, D., Bishop, J., & Scott, F. (2016). Digital play: A new classification. Early Years, 36(3), 242-253. Loetud aadressil: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/09575146.2016.1167675

Õpikeskkondade kaardistus ning nende võimalused koostööks

Oma teises koduses ülesandes tuleb mul kaardistada kasutatavad õpikeskkonnad ning leida nende võimalused koostööks õppijate, lapsevanemate ja kolleegidega.
Oma ülesande otsustasin lahendada ühe rühma põhiselt, kus viin läbi ka Haridusinnovatsiooni praktika I osa. Seda just seetõttu, et aidata selle konkreetse rühma õpetajatel võimalikult palju ja sügavuti tundma saada oma olemasolevatest võimalustest ning kuidas neid õppimisel ja õpetamisel ära kasutada.
Mida tähendab minu jaoks personaalne õpikeskkond. Tegelikult tähendab see ju sellist keskkonda, mis lähtub justnimelt minu vajadustest, mis loob minule parimad võimalused õppimiseks ning toetab minu kui õppija igakülgset arengut. Õpikeskkond peaks sisaldama erinevaid töövahendeid, nii veebipõhiseid kui ka virtuaalmaailmast väljaspool olevaid, justnimelt selliseid, mida mina ise pean enda arenguks oluliseks.
Oma personaalse õpikeskkonna mõistekaardi otsustasin luua Bubbl.us keskkonnas ja seda seetõttu, et ma olen ühe korra samas keskkonnas mõistekaarti koostanud ning tahaksin selle keskkonna enda jaoks selgemaks saada. Pigem soovin, et oskaksin kasutada ühte keskkonda väga hästi, kui et mitut pinnapealselt.

Nii veebipõhiseid kui ka päriselulisi keskkondi kasutan ma lapsevanemate, kolleegide, laste (õppijate) ja ülikooliga seotud koostööks. 

Lapsevanematega koostööks on põhilisteks keskkondadeks Eliis, FB suhtlusgrupp, ühine meililist ja lasteaia koduleht, mille kaudu vanematele infot edastatakse ning toimunud sündmustest ja  lastest  pilte jagatakse. Koostöö toimub ka silmast silma vestlustel, kui toimuvad arenguvestlused või vajadusel ka jooksvalt õhtuti. Vähesel määral on kasutusel ka rühma garderoobis olevad, visuaalselt hästi nähtavad, stendid ja vaba seinapind. Nende kasutus on üpriski väike ja seda vanemate tagasiside tõttu, et visuaalselt on küll hästi näha, kuid kuna pole kuskile üles kirjutada ning kogu info meeles ei püsi, siis lapsega koju jõudes ei mäleta enam, mis rühmaseinal täpselt kirjas oli. Seega eelistavad vanemad pigem veebipõhist infokanalit, kuna sealt on info igal ajal kättesaadav ja ülevaadatav.
Muidugi siinkohal annaks kindlasti välja mõelda lahendusi nt. märkmepaberi ja kirjutusvahendi panemine garderoobi, et vanemad neid vabalt kasutada saaksid info ülestähendamiseks.
Kindlasti on õpetajal lapsevanematega võimalik kasutada GoogleDrive/Docsi ühiste dokumentide jagamiseks, koondamiseks ja Google Photos´t pildigaleriide loomiseks. Facebooki suhtlusgrupi asemel oleks vahelduseks täitsa tore ka rühma blogi pidada ja minu arust oleks see ka visuaalselt ilusam ning kokkuvõtlikum vaadata.

Kolleegidega koostöös kasutan ma põhiliselt nt. Eliisi, lasteaia kodulehte, Riisipere lasteaia õpetajate FB gruppi. Teistel õpetajatelt ideede saamiseks ja jagamiseks olen liitunud FB Robootika ning lasteaednike ideede grupiga. Meili suhtluseks kasutame gmaili. Väga vähe olen ma õpetajatega koostöös kasutanud erinevaid lastele suunatud veebilehekülgi nt. Lasteekraan.ee ( endine lastejaam.err.ee) või Lastekas.ee, seal on palju toredat materjali tähtpäevadeks, pühadeks ,mida kolleegidega ka jagada ja ärgitada neid kasutama. Kaastöötajatega koostöös ei ole ma üldse kasutanud Youtube ja blogi võimalusi. Tegelikult annabki see mulle siinkohal mõtte hakata täiendama oma enda blogi, mitte ainult ülikooliga seotud teemadel vaid hakata koguma huvitavad artikleid, materjale, ideid, mida kolleegidega jagada ja kasvõi õppetegevuse kavandamise protsessis koostööd teha. Ning kindlasti ei tohiks ära unustada raamatukogu ja paberkandjal raamatuid. Meil on lasteaias päris arvestatava suurusega metoodika kabinett, kus on hulgaliselt (kokku 1379) huvitavaid raamatuid. Kuna mina ise tegin raamatute seas inventuuri ning koostasin olemasolevatest raamatutest ühiseks kõigile kasutamiseks koondtabeli, siis saaksin ka mina siinkohal senisest enam minema õpetajaid raamatukogu riiuli juurde.
Läbi veebiseminari sain aimu ka e-Twinningu võimalustest, see oli minu jaoks täiesti uus veebikeskkond ning tundmatu ka minu kolleegidele. Õpetajatega vesteldes leidsin ma 3 mõttekaaslast, kellele seda internetilehekülge ka tutvustada sain ning ma usun, et me teeme e-Twinningu võimaluste veel põhjalikumalt tutvust.

Lastega ühiselt olen kasutanud väga mitmeid erinevaid võimalusi. Laste apsoluutsed lemmikud on Lastejaam.err.ee ning erinevad õppefilmid, mida oleme Youtube vahendusel vaadanud nt National Geographic´u loodusfilmid. Olen lastega koos vaadanud teiste laste töid läbi FaceBooki lasteaednike ideede grupi, et inspiratsiooni saada. Kasutame lastega ka oma rühma Facebooki lehte, kuhu riputame päeva erinevatest hetkedest tehtud pilte või ühisüritustest. Lastele väga meeldib pilte vaadata ning ennast ja sõpru nendelt leida. Kord kuus püüame ka raamatukogusse jõuda, et mitte jääda ainult veebipõhiseks vaid näidata lastele, et ka raamatukogu on väga põnev koht nii õppimiseks kui ka raamatute vaatamiseks.  Keskkonnad, mida me lastega kasutanud ei ole, on nt. Pinterest, sealt leiaks samuti väga suures koguses meisterdamise- ja igasugust muud temaatilist inspiratsiooni.  Kindlasti soovin ma eTwinningu endale selgeks teha ja oma rühma lastega sealsetes projektides osaleda ning ka võibolla meile sõpruslasteaed/sõorusrühm saada.

Ülikooli õppetööga seoses on minu rohkem kasutatavateks keskkondadeks e-didakikum, Moodle, Akadeemilise raamatukogu veebiversiooni, ETERA, ja loomulikt ka raamatukogu füüsiliselt koos oma raamatutega. Hindan väga kaasõpilastega vestlemisest, kogemuste vahetamistest, vastastikune toetus ja ühtekuuluvustunne on olulised ja toetavad.  Pean lugu õppejõududest ja väärtustan nende tahet meile uusi teadmisi edasi anda ning selleks vajalik keskkond luua.  Sessioonõppe suurimaid miinuseid on õppejõuga koos veedetavate kontakttundide arvu vähesus, paraku see ei ole siinkohal muudetav. Samuti on õpikeskkonnana google drive ja google classroom pooleteise aastaga vägagi käepäraseks ja tuttavaks saanud. Kursusekaaslastega käib põhiline kommunikatsioon läbi ühise Facebooki grupi või meililisti.  Me ei ole omavaheliseks suhtluseks veel e-didaktikumi võimalusi avastanud, millest on küll kahju, sest tegelikult ei ole Facebook ainukene keskkond, kuhu suhtlus peaks koonduma. 

Kui kirjutatud kokkuvõtliku pilguga vaadata, siis on tegelikult arenguruumi iga sihtrühmaga küll ja mitmeid. Praegune ülesanne antud mõtteharjutuse ja analüüsi näol oli tegelikult väga hea võtmaks korraks aja maha ja mõtlemaks, kellega koostöös ma milliseid keskkondasid kasutan ning tuleb tõdeda, et mõnda neist, nagu näiteks Facebook, isegi liiga palju. On olemas alternatiive, peab lihtsalt julgema võtta kasutusele midagi uut ja sellega ka oma maailmapilti laiendada.
Moto mulle: Käi ajaga kaasa ja uuri võimalusi!

eTwinningu veebiseminar

Aine Õppimine ja õpetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas aine raames kuulasin veebiseminari eTwinningu parimatest projektidest.
Seminari kuulamise järel pidin leidma vastused kahele küsimusele.

1.  eTwinningu võimalused minu õpetaval/õpetataval haridustasemel.

Olles ära kuulanud eTwinningu veebiseminari ning nende koduleheküljelt infot juurde lugedes, olen ma veendunud, et ka lasteaiaõpetaja saab oma töös loodud keskkonda ja võimalust väga hästi ära kasutada. Kuna lasteaias on orgaaniliselt palju lihtsam teha lõimitud ja nö projektipõhiseid tegevusi, siis lihtsustab eTwinning seda veelgi.
Õpetajale on see suurepärane võimalus oma ideede realiseerimiseks ja eneseväljenduseks, eriti lasteaiaealiste lastega töötades tekib ideid ja loomingulist materjali väga palju. Jagada enda ideid teiste Euroopa õpetajatega ja võtta osa teiste inimeste ideedest erinevate maade üleste koostööprojektide näol. Registreeritud liikmena saab õpetaja algatada projekte, leida koostööpartnereid, osaleda erinevates gruppides ja õpetajatubades ning online veebikoolitustel. Lastega erinevates projektides osalemine rikastab nende mõttemaailma, toob lasteaiapäevadesse uudsust ja põnevust, annab võimaluse tutvuda teiste maade kultuuriga ning miks mitte leida endale ka sõpruslasteaed.
Lisaks saab õpetaja osaleda erinevatel online seminaridel, veebikursustel ning korraldatakse kutsealase arengu töötubasid ja teemakonverentse. Kõike seda selleks, et õpetajatel oleks eTwinningus võimalus end kutsealaselt arendada.


2. Veebiseminari kui tehnilise lahenduse võimalused ja kasutajakogemus?

Veebiseminar on iseenesest ju reaalajas toimuv seminar, kus osalejatel on võimalik koolitust jälgida endale sobivas kohas. On see siis töökohal, koolis, kodus jne. Seminarist osavõtmiseks on põhimõtteliselt tarvis kolme asja: infotehnoloogilist seadet, Interneti ühendust ning mugavamaks kuulamiseks ka kõrvaklappe. 

Minul isiklikult küll varasem taoline veebiseminaril osalemise kogemus puudub, aga esimene kogemus  jättis mulle väga positiivse mulje. Kellele ei meeldiks, kui ei pea planeerima ja kulutama aega sellele, et reisida hoopis teises asukohas toimuvale koolitusele. Mina sain koolituse ajal olla oma kodus, teetass arvuti kõrval ja kuulata. Hoides sellega kokku nii raha kui ka õpetaja  jaoks niigi nappi vaba aega. Ja tegelikult piisab ükskõik millisest infotehnoloogilisest seadmest, mis võimaldab veebiseminaride keskkonna rakendust käivitada, kasvõi tahvelarvuti või nutitelefon, ei pea olema arvuti olemasolu.

Positiivse üllatusena sain mina juurde teadmisi, et veebiseminari tarkvara ei võimalda mitte ainult kõige lihtsama slaidi, pildi ja hääle edastamise võimalust vaid samuti saab viia läbi küsitlusi, gallupeid, teste.  Koostada tagasiside küsimustikke ja anda sõna veebiseminari osalejatele nii sõnas, pildis kui hääles. Riputada süsteemi üles seminari materjale ning registreerida seminaril osalejad, saata automaatseid meeldetuletusi/infot seminarile registreerunutele, salvestada seminare ning anda võimalus neid uuesti kuulata/vaadata ning analüüsida osalemist ja tagasisidet. 

Ma arvan, et selline interaktiivne ja külluslik võimalus töötajana ise koolitustest osa saada või tööandjana koolitusi, koosolekuid korraldada, muudab veebiseminarid tulevikus veelgi atraktiivsemateks.  Tegin tutvust HITSA kodulehel pakutavate veebiseminaride valikuga ning kindlasti hoian taolistel võimalustel edaspidi veelgi sagedamini silma peal.

Kokkuvõtteks võin öelda, et sain üpris kasuliku kogemuse osaliseks

Õpilepingu ja õpitu analüüs

Aine Haridustehnoloogia õppeprotsessis viimaseks tööks oli analüüsida, mida oleme õppinud antud aine raames.
Analüüsi koostasin koos Anneli Võõras´ga.

Meie tehtud töö asub siin.